Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Austraalia kohus: vaktsiinisund töökohtadel rikkus inimõigusi.
- Suurbritannia woke-kohus ja -ajakirjandus: end naisena esitlevat meesmõrtsukat kutsutaksegi naiseks.
- Facebook suurendab Euroopas tsensuurivõimekust.
- Briti parlamendigrupp nõuab ravimiameti tegevuse uurimist: Covid-vaktsiini ohtudest jäeti avalikkus teavitamata.
- Elektriautode halb nädal.
Austraalia kohus: vaktsiinisund töökohtadel rikkus inimõigusi
Austraalia Queenslandi osariigi ülemkohus (Supreme Court) otsustas teisipäeval, et Covid-vaktsiini süstimise kohustuse kehtestamine politseinikele ja kiirabitöötajatele oli ebaseaduslik, vahendab The Guardian. Täpsemalt langetas kohus otsused kolmes asjas, milles kokku 86 isikut olid esitanud kaebused osariigi poitsei- ja kiirabiteenistuse vastu seoses neile 2021. ja 2022. aastal peale pandud vaktsineerimise kohustusega. Vaktsineerimata jätmine tähendas politseinikele ja parameedikutele toona seda, et nende suhtes võidi rakendada nn distsiplinaarmeetmeid kuni töökoha kaotuseni välja.
Politseinikke puudutanud otsuse puhul tõi kohus välja, et vaktsiinikohustuse kehtestamisel ei arvestatud inimõigustega, kuivõrd politseinikud pidid põhimõtteliselt enda nõusolekut andmata läbima meditsiinilise protseduuri. Kiirabitöötajate puhul aga pidanuks kohustus kajastuma töölepingutes, kuid seda seal ei olnud. Seega oli mõlemas asutuses kehtestatud kohustus ebaseaduslik.
16. veebruaril langetas sarnase otsuse ka Uus-Meremaa apellatsioonikohus, kui rahuldas kaitseväelaste kaebuse ning kuulutas samuti, et vaktsiinikohustuse sisseseadmine kaitseväes oli ebaseaduslik. Seejuures märgiline on, et mitu päeva pärast otsuse tegemist võttis riigi asepeaminister Winston Peters sotsiaalmeedias kriitliselt sõna ajakirjanduse aadressil, mis millegipärast seda otsust väga innukalt ei kajastanud, olles samal ajal läbi Covid-kriisi sisuliselt igati toetanud eelmise valitsuse ranget pandeemiapoliitikat ja vaktsineerimissundi.
Uus-Meremaa ja Austraalia paistsid Covid-kriisis silma eriti rangete ja mõistusevastaste piirangute ning kohustuste kehtestamisega.
Suurbritannia woke-kohus ja -ajakirjandus: end naisena esitlevat meesmõrtsukat kutsutaksegi naiseks
26-aastane Scarlet Blake mõisteti esmaspäeval Suurbritannias Oxfordi kohtus süüdi võõra inimese mõrva eest ja talle määrati eluaegne vanglakaristus miinimumtähtajaga 24 aastat, kirjutab The Telegraph. Ehkki nimi Scarlet viitab justkui sellele, et süüdimõistetu oli naine, siis tegelikult see nii ei olnud. Scarlet Blake peab end nn transsooliseks ehk tegemist on mehega, kes ütleb, et on naine.
Läbi kogu mõrvaprotsessi on Blake’i naiseks nimetanud ka kohus. Tuleb välja, et kohtunikele on Ühendkuningriigis antud juhised, mille kohaselt nad peavad austama kohtusse ilmuvate isikute nn soolist identiteeti. Ehk kui mees soovib, et tema poole pöördutaks kui naise poole, siis nii kohtunikud ka teevad.
Lisaks kohtule on Blake’i naiseks nimetanud ka ajakirjandus. See põhjustab aga arusaadavalt üsna laia kriitikat. Naisõiguslasena tuntud menukirjanik JK Rowling näiteks kirjutas pärast järjekordset telekanali Sky News reportaaži, milles Blake’i naiseks nimetati, sotsiaalmeediasse otsekoheselt: “Mul on sellest s…st kõrini. See ei ole naine.” Üks teine sotsiaalmeedia kasutaja pöördus aga BBC faktikontrolli-toimetuse poole palvega kontrollida fakte ühes BBC enda uudislõigus, kus sama Blake’i läbivalt naisena käsitleti.
Kui ühest küljest põhjustab selline käsitluslaad lihtsalt segadust ja võib eelduste kohaselt mõjutada ka näiteks suhtumist naistesse, siis päris praktilise poole pealt moonutab see kuritegevuse statistikat. Politsei ongi selle juhtumi puhul tunnistanud, et jõhker tapatöö läheb statistilises mõttes nüüd naiste arvestusse. Sellele vaidleb omakorda vastu peaministri büroo, mis laseb kuriteo siiski meeste arvestusse kanda. Karistust saadeti Blake kandma meestevanglasse.
Kokkuvõttes tekib sellist uudist lugedes ainult üks küsimus: kas ühiskonnal, mis selliste asjade üle vaidleb, on tulevikku?
Facebook suurendab Euroopa Liidus tsensuurivõimekust
Facebooki ja Instagrami omanikfirma Meta Euroopa Liidu (EL) osakonna juht Marco Pancini kirjutab ettevõtte blogis, et firma on juba pikka aega valmistunud EL-i parlamendi valimisteks. Pancini selgitab, et ettevõte on “ohutusse ja turvalisusse” alates 2016. aastast investeerinud üle 20 miljardi dollari (18.5 miljardit eurot) ja neljakordistanud sellega tegelevate töötajate arvu – neid on ettevõttes nüüdseks 40 000. Nende seas on ka 15 000 moderaatorit, kes vaatavad enam kui 70 keeles, sh kõigis EL-i ametlikes keeltes, üle Facebookis ja Instagramis postitatavat sisu.
Pancini sõnul on Meta astunud vajalikud sammud ja viinud oma tegevuse kooskõlla EL-i digiteenuste õigusakti nõuetega (Digital Services Act – DSA). Samuti lubab ta, et firma täidab oma kohustusi vastavalt EL-i desinformatsiooni tegevusjuhendis (EU Code of Practice on Disinformation) sätestatule.
Meta lubab ka valimistesse sekkumise ja pettuste tõkestamisega igati võidelda. Pancini sõnul on Meta aastate jooksul väärinfo leviku vastu võitlemiseks loonud sotsiaalmeediaplatvormide seas suurima faktikontrolli-võrgustiku ning lubab vastutustundlikult kasutada sel eesmärgil ka tehisaru.
Valimiste lähenedes käivitab Meta ka nn valimiste operatsioonikeskuse, kus ettevõtte erinevate valdkondade töötajad pingutavad ühiselt võimalike ohtude tuvastamiseks ja koheste vastumeetmete rakendamiseks.
Meta lubab keskenduda eelkõige kolmele ohule: takistada valeinfo levikut, takistada välismaist mõjutustegevust ning piirata tehisaru abil loodud võltssisu levikut.
Pealtnäha ei pruugi selliseks liigitatud sisu leviku takistamine olla sugugi halb mõte. Ent siinkohal tuleb meenutada, et just valeinfo leviku takistamisest räägiti hoogsalt ka Covid-kriisis. Tegelikkuses teostati toona aga valitsuste survel valeinfoga võitluse sildi all hoopis tsensuuri, kusjuures tõese info leviku takistamist on tunnistanud ka Meta asutaja ja omanik Mark Zuckerberg. Samuti on varasem välismaisest mõjutustegevusest rääkimine valimiste kontekstis olnud suuresti liialdatud. Näiteks 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste puhul räägiti palju Venemaa mõjutustegevusest, mis kaalukaussi toona võitnud Donald Trumpi kasuks kallutada aitas, kuid tagantjärele on selgunud, et kui selline tegevus ka aset leidis, siis oli see täiesti marginaalne ega mõjutanud suurt midagi ega kedagi.
Ehk tegelikkuses peitub selliste arengute taga siiski oht, et loodav tõhus operatsioonikeskus koos tuhandete nn faktikontrollijatega hakkab taas piirama tõese, kuid mingil põhjusel võimuringkondade poolt ebasobivaks kuulutatud info levikut.
Briti parlamendigrupp nõuab ravimiameti tegevuse uurimist: Covid-vaktsiini avalikkust ei teavitatud
Ühendkuningriigi parlamendis Covid-pandeemia uurimiseks moodustatud rühm, kuhu kuuluvad kõigi erakondade esindajad, saatis parlamendi tervishoiukomisjonile kirja palvega alustada kiiret uurimist riigi ravimiameti (Medicines and Healthcare products Regulatory Agency – MHRA) suhtes, vahendab The Telegraph.
Kirjas öeldakse, et asutus tegutseb patisentide kaitsmise asemel hoopis viisil, mis seab patsiendid ohtu ja selle näitena tuuakse esile asutuse tegutsemine Covid-kriisi ajal, mil avalikkust ei teavitatud Covid-vaktsiinidega seotud ohtudest. Samuti tuuakse välja, et parlamendirühmal on põhjust arvata, et MHRA oli vaktsineerimisjärgsetest võimalikest ohtlikest kõrvalmõjudest teadlik juba 2021. aasta veebruaris, kuid ei rääkinud neist veel mitu kuud.
Näiteks AstraZeneca vaktsiiniga seotud ohutusinfo, mille kohaselt toode võib põhjustada eluohtlikke trombe, avalikustati alles aprillis. Selleks ajaks oli vaktsineeritud juba 24 miljonit inimest. Ka eelkõige mRNA vaktsiinidega seotud südameprobleemide ehk müokardiidi ja perikardiidi esinemist täheldati juba veebruaris, kuid selle kohta avaldati info alles juunis.
Lisaks sellele tuuakse kirjas välja, et ka asutuse poolt ravimiohutuse jälgimiseks Ühendkuningriigis loodud ravimite kõrvaltoimete teatamise süsteem (Yellow Card) ei toimi selliselt, nagu peaks ning mõnedel juhtudel suudab tuvastada vaid ühe ohtliku kõrvalmõju juhtumi 180st.
Ehk lisaks info varjamisele märgitakse parlamendiliikmete kirjas, et asutusel puudub ka võimalus või oskus nende poolt turule lubatud toodete kõrvalmõjude nõuetekohaseks jälgimiseks.
Tervishoiukomisjonilt sai parlamendirühm vastuseks, et uurimine ravimiameti suhtes väga tõenäoliselt ka tuleb.
Elektriautode halb nädal
Ameerika Ühendriikide tehnoloogiagigant Apple on loobunud oma elektriauto-projektist, vahendab Bloomberg. Projekti umbes 2000 töötaja jaoks oli uudis üllatav. Paljud neist töötajatates viiakse üle tehisintellektiga tegelevasse osakonda, milles ettevõte suurt arengupotentsiaali näeb. “Project Titan” nime kandva projekti kallal töötas Apple alates 2014. aastast ja selle eesmärgiks oli limusiinilaadse interjööri ja hääljuhtimisega autonoomne sõiduk.
Viimased nädalad on toonud ka autotööstusest teateid, mis näitavad, et turg ei ole elektrisõidukeid vastu võtmas. Nii on Ford teatanud ühe uue mudeli tootmise peatamisest, viidates kvaliteedikontrolliga seotud probleemidele. Mercedes ütles aga, et loobub sihist toota aastal 2030 ainult elektriautosid ja lubas toota ainult selliseid elektrisõidukite mudeleid, mida juhid osta tahavad.
Jaanuaris teatas Ford oma majandustulemusi tutvustades, et kaotas 2023. aastal iga müüdud elektrisõiduki kohta 65 000 dollari (60 450 eurot). Autotootja vähendas ka oma investeeringuid elektriautode tootmisse 12 miljardi dollari võrra (11.16 miljardit eurot) ja pani pausile 3.5 miljardi dollari suuruse (3.26 miljardit eurot) investeeringu akutehasesse Ühendriikides Michigani osariigis. General Motors aga loobus eesmärgist müüa tänavu 400 000 elektriautot.
Lisaks tõi Ühendriikides avaldatud analüüs välja, et elektriautod ei ole sugugi kõige “rohelisemad” isegi siis, kui mõõta nende “rohelust” ainult CO2 ja muude kasvuhoonegaaside emissioonide järgi. Ameerika Energiatõhusa Majanduse Nõukogu (American Council for an Energy Efficient Economy) teeb sarnast analüüsi igal aastal ning selle aasta võitjaks kuulutasid nad hoopis Toyota hübriidauto.
Asi on selles, et analüüs ei võta arvesse mitte ainult auto sõitmisel kütuse põletamisest tulenevaid heitkoguseid, vaid kogu auto elutsükli jooksul tekkivaid emissioone alates selle tootmisest. Ehk arvesse võetakse näiteks ka autode tootmiseks vajalike maavarade kaevandamise ja autode valmistamisel tekkinud emissioonid, arvestatakse sellega, et elektrisõidukid on raskemad ja vaadatakse ka, millisest allikast tuleb elekter, millega auto liigub. Nii ei olegi tegelikult üllatav, et elektriautod ei ole parim valik ka kitsalt CO2-parameetri järgi.
