Juba mullu kirjutasid kahe partei seadusandjad toonasele tervishoiuminister Victoria Atkinsile ja palusid jagada andmeid, mis toetavad valitsuse väidet, et mRNA-vaktsiinid ei ole liigsurmasid põhjustanud, kirjutab The Telegraph.
„Kui need andmed on olemas, palun jagage neid; kui põhjalikud uuringud on juba välistanud seose, palun jagage aruandeid,” kirjutas kampaaniagrupp UsForThem, „Siin ei ole kohta pimedale usule.” Seadusandjad märkisid, et andmed vaktsineerimise kuupäevade ja surmajuhtumite seoste kohta on edastatud ravimiettevõtetele, kuid neid ei ole avalikustatud. Nad väitsid, et need andmed võiks anonüümselt avalikustada, nagu seda on tehtud ravimiettevõtete puhul.
UKHSA lükkas taotluse tagasi hoiatusega, et see võib panna valeinformatsiooni levima ja see omakorda võib negatiivselt mõjutada vaktsineerimist. UKHSA leidis, et liigsurmade andmete avaldamine põhjustaks leinavate sugulaste seas kannatusi või viha, kui peaks avastatama seos vaktsiinidega. Amet viitas ka isikute tuvastamise riskile, hoolimata sellest, et taotlus puudutas anonüümset teavet. Kaheaastase õigusliku vaidluse järel asus teabevolinik UKHSA poolele ja kinnitas keeldumise.
Samas on Ühendkuningriigis liigsuremus jätkunud. The Lancetis avaldatud uurimus näitab, et 2023. aasta esimesel poolel oli liigsurmasid 28 000–28 500. Seda on 8,6% rohkem kui viie aasta keskmine, välja arvatud 2020. aasta. Sellest peale on näiteks varem järjekindlalt vähenenud enneaegsed surmad südameprobleemide tõttu hoopis kasvanud. Briti südamefondi andmetel on südamearütmia, sealhulgas kodade virvendusarütmia, kasvanud ligikaudu 50%, mõjutades ühte 45 britist. Briti peaarst Chris Whitty pakkus aga selgituseks, et südameravimite retsepte on väidetavalt vähem välja kirjutatud, kuigi selle kohta tõendeid pole. Teised viitasid arstide streikidele, mida aga Briti Arstide Liidu hinnangul ei saa sellega seostada. Briti meedia viitas isegi, et ka kliimamuutus võiks olla tegur, sest „kuumus naaseb eriti järjekindlalt suvel ja kliimamuutuse tõttu jätkub see surmav oht”.
Tänane riigi populaarseim erakond Reform UK on nõudnud, et liigsurmade kohta korraldataks avalik uurimine, sh uuritaks nende võimalikku seost COVID-19-vaktsiinidega. Erakonna aseesimees Richard Tice süüdistas UKHSA-d lausa varjamises: „Me teadsime, et ülemäärane suremus tekitab muret, mistõttu nõudsime uurimist. Selle asemel UKHSA varjab, kuidas ja miks inimesed surevad. See on täiesti vastuvõetamatu. Tervishoiuminister peab sekkuma. Kui me ei saa õppida, miks inimesed surevad, milline ühiskond me siis oleme?”
UsForThem juriidikadirektori Ben Kingsley sõnutsi näitab terviseameti keeldumine suhtumist avalikku vastutusse. Kingsley leiab, et jabur on väita nagu neid andmeid ei tohiks avaldada, sest avalikkus võib muretseda või vihastada, kui ilmnevad teatud suundumused. Kingsley tõdes: “Miks peetakse inimesi võimetuks selle teabega toime tulema? See mõtteviis kajastab pandeemiale reageerimist – „tee, mida me ütleme, ära küsi küsimusi, me teame, mis on sinu jaoks parim”.”
Oleme Vabaduste portaalis varemgi kajastanud liigsuremuse ja koroonavaktsiinide võimalikke seoseid. Näiteks mullu avaldasid Hollandi teadurid uuringu, milles märkisid, et lääneriikide liigsuremus oli püsivalt kõrge kõigi kolme pandeemiaaasta kestel ega sõltunud koroonaviiruse leviku piirangumeetmetest ega koroonavaktsiinide kasutusest. Teadurid peavad sellist tulemust pretsedendituks ja tõsist muret tekitavaks. Autorite järgi rõhutasid poliitikud ja meedia kriisi ajal iga päev, et iga koroonaviiruse tõttu elu kaotanu on oluline, iga elu väärib kaitset piirangute ja vaktsiinide abil, aga sama põhimõte peaks kehtima ka pärast kriisi. Riigid peaksid arvestama iga surmajuhtumiga, sõltumata selle põhjusest, ning esitama põhjustest üksikasjalikumaid andmeid ning liigsuremuse põhjuseid hoolikalt uurima.
Veel oleme käsitlenud dr Latasteri teadusartikleid, milles Lataster tõdeb, et kuigi korrelatsioon ei tõenda põhjuslikkust, siis ei näita see ka põhjuslikkuse puudumist. Püüdes leida süveneva liigsuremuse põhjuseid, peaks selline seos andma piisava aluse, et põhjalikumalt edasi uurida koroonavaktsiinide ja muude meetmete rolli. Kuid dr Latasteri sõnutsi paistab, et koroonavaktsiinide puhul vaadatakse korrelatsiooni selliselt, et põhjuslikku seost kindlasti ei ole ja põhjuslikkus on üksnes siis, kui vaktsiinid on seotud positiivse tulemusega.
Kusjuures need paar uuringut pole ammu enam ainsad, mis käsitlevad liigsuremuse seoseid koroonakriisi ajal kasutusel olnud meetmete ja vaktsiinidega. Näiteks on tehtud uuringud ka Jaapanis ja Saksamaal, kus suuremat suremust täheldati aastatel 2021–2022, mil koroonavaktsiinid olid juba turul. Seost liigsuremuse ja koroonavaktsiinide vahel on pidanud võimalikuks ka Norra teadlased siin ja siin. Kõige värskem sellekohane käsitlus pärineb aga Jaapani teadusartiklist, mille järgi on Jaapan koroonakriisist peale kannatanud märkimisväärse liigsuremuse käes, kuigi 80% elanikkonnast oli täielikult Covid-19 vastu vaktsineeritud. Jaapani teadlased leidsid, et surma tõenäosus on seda suurem, mida enam vaktsiinidoose manustada. Kokkuvõtvalt leidsid autorid, et mRNA-vaktsiinidest tingitud surmajuhtumeid on seni eeldatust palju rohkem ning vaktsiinide kõrvalmõjusid tuleb põhjalikult uurida.
See oleks küll väga hea uudis kui ainult Briti terviseamet liigsurmade andmeid varjaks.