Ühendkuningriigi valitsus teatas, et muudab tühjalt seisvate elamute halduskorraldust (EDMO). Muudatusega täiendatakse nimekirja, mille alusel kohalikud omavalitsused saavad üle võtta pikka aega tühjalt seisnud elamute halduse ja anda need kuni seitsmeks aastaks uuesti kasutusse. Valitsuse teate järgi jääb omandiõigus siiski kinnisvara endisele omanikule, kirjutab The Telegraph.
Suurbritannia tühjade eluruumide halduskorraldus (EDMO) on kehtinud küll juba 20 aastat, kuid seda on harva kasutatud, sest võimude hinnangul on praegused reeglid liiga piiravad. Näiteks peab elamu olema ilma mõjuva põhjuseta olnud tühi kaks aastat ning see peab olema naabruskonda negatiivselt mõjutanud, nt on hooletusse jäetud vara on kasutusse võtnud kurjategijad või antisotsiaalsed isikud. Niisama tühjalt, kuid hooldatult seisnud kinnisvara puhul pole senist regulatsiooni saanud kohaldada. Kõiki neid sätteid ongi valitsuse teadeande järgi kavas muuta ja lihtsustada.
Kavaga lühendab valitsus elamu või korteri tühjalt seismise aega seniselt kahelt aastalt vaid kuue kuuni, mille järel kohalik omavalitsus võib vara enda käsutusse võtta. Loodetakse, et sedasi saab kohalik võim tühja kinnisvara korral kiiremini tegutseda ja vältida vara tõsist lagunemist. Ministrid soovivad kiirendada ka haldusmenetlust, mis võimaldab omavalitsustel kinnisvara kohtu kaudu üle võtta. Selleks kaotatakse mõni tõendamisnõue, näiteks antisotsiaalne käitumine või see, et kogukond toetaks sekkumist. Kohalik võim saab edaspidi elamukinnisvara enda kasutusse taotleda vahekohtu kaudu.
Elamuminister Matthew Pennycook ütles, et muudatuse eesmärk on tugevdada volikogude õiguseid, et võtta enda kontrolli alla tühjad elamud ja anda need abi vajavate perede kasutusse. Minister kirjutas: „See ei ole imerohi, kuid kui võtta kasutusse rohkem tühjasid elamuid, võib see aidata lahendada elamukriisi.”
Võimud uurivad ka muid viise, kuidas süsteemi veelgi parandada ja toetada kohalikke volikogusid rohkemgi. Igal juhul peetakse iga tühja elamut kasutamata jäänud võimaluseks, et pakkuda kellelegi püsivat eluaset, elavdada kogukondi ja kasutada olemasolevat elamufondi tõhusalt. Vajadust põhjendatakse ka asjaoluga, et 2025. aasta ennustuste järgi olid 309 856 objekti kaua aega tühjalt seisnud ning nende arv pidavat ühtelugu suurenema. Märgitakse ka, et aastatel 2023-2024 jäi tühjaks ligikaudu 300 000 sotsiaalkorterit, mille remondile kulus enam kui miljard naela, millele lisandus veel 220 miljonit naela, et leida uued üürnikud. Sisserändajatele üüritud uute sotsiaalkorterite arv aga on iga aastaga kasvanud ja küünib kõige uumate andmete järgi juba 4700-ni, moodustades 2,3% koguarvust.
Kriitikud juhivad tähelepanu, et üürnike õiguste seaduse muudatused on teinud võimatuks probleemseid üürnikke välja tõsta, kuid samas on kergitatud riigile tasutavaid makse. Teisisõnu on valitsus muutnud äärmiselt keerukaks, et kinnisvara üürile anda ja pikendanud reeglitega aega, mil korter tühjalt seisab, sest omanik püüab leida võimalikult usaldusväärseid elanikke. Nüüd aga valab valitsus õli tulle ja annab kinnisvaraomanikele järjekordse hoobi, lubades kohalikul omavalitsusel põhimõtteliselt eraomandi konfiskeerida, kui see on vaid kuus kuud tühjalt seisnud. Seda vara võib kohalik võim siis oma äranägemise järgi välja üürida, sh soodsama üürihinnaga sotsiaalkorterina. Igal juhul liigub vara haldus sellise otsuse korral omaniku kontrolli alt välja, kuid kõik kinnisvaraomaniku kohustused jäävad endiselt omaniku kanda. Kriitikud pelgavad, et selline reegel võib lõpuks mõjutada ka neid, kes tahavad kinnisvara müüa, mis sageli võtab palju kauem aega kui vaid pool aastat. Samuti neid, kelle kinnisvara seisab tühjalt pärimis- või õigusvaidluste või renoveerimise pärast, mis kõik võivad võtta kaunikesti kaua aega.
