Eesti alustas biomeetrilise piirikontrolliga

EES-ETIASi nõuanderühma hinnangul on kõik ELi liikmesriigid tehniliselt valmis süsteemi kasutama, kuid enamik riike eelistavad etapiti lähenemist, et minimeerida häireid. Riikidel on aega EES-i täielikuks rakendamiseks kuni 9. aprillini 2026, kuid Eesti koos Luksemburgi ja Tšehhiga on otsustanud süsteemi esimesest päevast täies mahus kasutusse võtta, kirjutab Biometric Update.  

EES-i eesmärk on kontrollida Schengeni alale sisenevaid kolmandate riikide kodanikke. Selleks peavad nad piiripunktis lubama passi skaneerida, nägu pildistada ja andma sõrmejäljed. Veel peavad riiki sisenevad isikud vastama mitmele küsimusele, näiteks reisi eesmärgi, majutuse ja sihtkohtade kohta, ning kinnitama, et neil on riigis viibimiseks piisavalt raha. Süsteem loob digitaalse registri, mis arvutab Schengeni alal veedetud aja, ja andmeid säilitatakse kolm aastat. EES peaks tagama, et reisijad ei ületa Schengeni alal lubatud viibimise aega ning parandama ka piirikontrolli tõhusust ja turvalisust. Ametiasutuste sõnutsi kogutakse ainult biomeetrilisi andmeid, passiandmeid ja sisenemise/väljumise kuupäevi, kuid süsteem ei pidavat jälgima isikute tegevust ja liikumist ELis.

Siseminister Igor Taro selgitas, et EES-i eesmärk on teada täpsemalt, kes riiki saabuvad või siit lahkuvad. Ministri sõnutsi hakatakse tulevikus inimesi tuvastama süsteemis olevate sõrmejälgede ja fotode järgi ning süsteemi abil saadakse ülevaade kõigist, kes Euroopa Liitu sisenesid, aga ei ole siit õigel ajal lahkunud. 

Uus süsteem on põhjustanud märkimisväärset kriitikat. Nii on ennustatud, et piiripunkte tabavad pikemad järjekorrad ja ooteajad, kuigi Eurooa Parlament on väite juba varem tagasi lükanud, leides, et lugu on vastupidi ja järjekorrad pidavat hoopis leevenema. Veel on kriitikud selgitanud, et süsteem loob ulatusliku biomeetriliste ja isikuandmete andmebaasi kõigi EL väliste kodanike, sealhulgas viisavabade reisijate kohta, tekitades mure ulatusliku jälgimise pärast. Süsteemi koostalitlusvõime muude süsteemidega nagu EURODAC ja VIS suurendab riske, võimaldades tundlike andmete ristviitamist, mis võib ohustada privaatsust. Kuna biomeetrilised andmed on püsivad, võivad rikkumised viia pöördumatu identiteedivarguse või pettuseni, sest varastatud sõrmejälgi/näoandmeid ei saa muuta nagu paroole. Eksperdid hoiatavad ka, et uus EES tehnoloogia võib anda valepositiivseid tulemusi ja need omakorda põhjustada ebaõiglaseid reisikeelde või diskrimineerimist. Ebaühtlane andmete säilitamine ja rakendamine liikmesriikides ohustab veelgi Eli väliste kodanike põhiõiguseid.

Hoolimata kriitikast, on süsteemi Euroopa Liidus menetletud juba aastaid. Varem on EES-i rakendamist mitu korda edasi lükatud. Peamiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland olid EES-i vastu selle keeruka IT taristu tõttu. Euroopa Parlament aga kiidab, et riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteem on esimene selline, kus EL piiridel kogutakse süsteemselt biomeetrilisi andmeid ning ametiasutused loodavad, et need biomeetrilised andmed asendavad lõpuks passikontrolli ja pardakaardid.