EL-i uus LGBTIQ+ strateegia: igaüks peab saama ise määrata oma sooidentiteeti 

Euroopa Komisjoni LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2026–2030 keskmes on “soovitus”, et liikmesriigid loobuks igasugustest nõuetest, mis piiravad isiku õigust määrata oma sooidentiteeti. Teisisõnu soovitakse hoogustada seda, et igaüks võiks end oma suva järgi nimetada näiteks vastassoo esindajaks ning nõuda ja saada sellele riikliku tunnustuse. See aga annaks inimesele – näiteks mehele, kes nimetab end naiseks – juba õiguse nõuda enda kohtlemist naisena ja lubamist näiteks naistele mõeldud riietus- ja tualettruumidesse. Oma sooidentiteedi enesetunde põhjal määramise juurde käib alati ka nõudmine, et teised inimesed suhtuksid “sugu vahetanusse” edaspidi mitte tema päris soo, vaid valitud soo põhjal. Selle mitte tegemine ehk end naisena identifitseeriva mehe jätkuvalt meheks nimetamine võrdub vihakõne ja diskrimineerimisega. Just sama vihakõne ja diskrimineerimise küsimus on ka EL-i värskes LGBTIQ+ strateegias olulisel kohal. Seejuures vihakõne, milleks Euroopas tihti peetaksegi tegelikult kellegi sotsiaalmeedias avaldatud arvamust transideoloogia, immigratsiooniga seotud probleemide vms kohta, on Euroopas niigi juba kriminaliseeritud ning seda püütakse ka Eestis EL-i nõudmistele viidates kriminaliseerida. Diskrimineerimse koha pealt loetleb uus EL-i strateegia aga üles, et seda ei tohi LGBTIQ+ inimeste suhtes teha näiteks tervishoius, hariduses, tööhõives, elukoha kättesaadavuses, kultuuris ja transpordis. Euroopa Komisjon kavandab selle vältimiseks märkimisväärseid koolitusprogramme, foorumeid, töörühmasid ja kavatseb paigutada nende elluviimiseks arvestatava summa raha.

Euroopa naiste õiguste ühing Athena Forum on strateegiat tugevalt kritiseerinud ja väidab, et see vaigistab naised. Ühingu sõnutsi seab strateegia sooidentiteedi ja „iseidentifitseerimise” EL võrdõiguslikkuse poliitika keskmesse, aga jätab tähelepanuta naiste ja tüdrukute soolise kaitse. Kuigi strateegia ei ole õigusakt, juhib see rahastamist, õigusloomet ja institutsioonilisi suundumusi kogu EL-s, aga seab ka tingimusi liikmekandidaatidele. “Demokraatliku kontrollita vastu võetud strateegia edendab Brüsselis tegutsevate transaktivistide lobirühmade kujundatud tegevuskava – paljusid neist on komisjon otseselt rahastanud ja need on EL institutsioonides väga mõjukad,” kirjutab Athena Forum. Hoolimata naiste õiguste organisatsioonide, lesbide ja geide, vanemate ja detranssooliste protestidest, edendab komisjon vanusepiiranguteta iseidentifitseerimise seadusi ja püüab soolist identiteeti integreerida peaaegu kõikidesse poliitikavaldkondadesse: kodanikuühiskonda, elamumajandusse, transporti, majandusse, tervishoidu, haridusse, kriminaalõigusesse, perekonnaõigusesse, diplomaatiasse, välistegevusse, varjupaigapoliitikasse ja, mis kõige olulisem, naiste õigustesse. Samas ei ole hinnatud selle mõju naistele ja tüdrukutele, lastele ja noortele või lesbidele ja geidele.

Athena Forumi hinnangul põhineb strateegia suuresti Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) ja Eurobaromeetri uuringute andmetel. Mõlemal on olulised metoodilised puudused, sh bioloogilise soo (sex), sotsiaalse soo (gender) ja sooidentiteedi segamine ning sooidentiteedi ühendamine seksuaalse sättumusega ja kaitstud tunnuste suvaline laiendamine EL hartas loetletutest kaugemale. See toob kaasa, et ristiriietujad ehk nt mehed, kes aeg-ajalt kannavad stereotüüpselt naiselikke riideid, liigitatakse transsoolisteks ja seega haavatavateks naisteks, mis illustreerib strateegia aluseks olevate andmete kontseptuaalset ebajärjekindlust.

Strateegia soovitab: iga isik peaks saama oma sugu vabalt valida

Komisjoni arvates kohaldavad liikmesriigid praegu liiga erinevaid reegleid olukorras, kus isik soovib endale ise sugu valida ja oma sooidentiteeti lubab isikul määrata vaid 9 liikmesriiki. Ülejäänud liikmesriigid kohaldavad piiranguid, kusjuures 12 liikmesriiki nõuavad meditsiinilisi protseduure, et sooidentiteeti õiguslikult tunnustada. Kuid et Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et meditsiinilised nõuded rikuvad inimõigusi (A.P., Garçon ja Nicot vs. Prantsusmaa, 2017), siis tuleb Komisjoni hinnangul liikmesriikidel nõuetest sooidentiteedi õigusliku tunnustamise juures sootuks loobuda. 

Ühtlasi käsitleb strateegia ka konversiooniteraapiat ehk nn ümberpööramispraktikaid, millega soovitakse LGBTIQ+ inimesi end teistmoodi tundma panna – nt homoseksuaale veenda, et nad seda ei ole. Strateegia hindab, et selliste praktikatega tuleb võidelda, sest need “on sügavalt kahjulikud sekkumised, mis tuginevad meditsiiniliselt valele arusaamale, et LGBT[IQ+] inimesed on haiged, põhjustades neile tugevat valu ja kannatusi ning tekitades pikaajalisi psühholoogilisi ja füüsilisi kahjustusi”. Tänapäeval on aga aina enam probleem mitte seoses homoseksuaalide nn ümberpööramisega, vaid näiteks vanemate murega, et nende lapsed hakkavad ühel hetkel rääkima, et on hoopis teisest soost. Nende tunnetega näiteks psühholoogi abil tegelemine võib komisjoni strateegia alusel aga samuti minna taunitava konversiooniteraapia alla.

Athena Forumi hinnangul surub komisjon seega läbi seaduseid, mis põhinevad tunnetel, mitte reaalsusel. Lubades isikutel, sh alaealistel, valida oma sooidentiteeti, lõhutakse alaealiste kaitset ja avaldatakse liikmesriikidele survet kaotada vanemlik ja meditsiiniline järelevalve. Komisjoni kava keelata konversiooniteraapia segab omavahel mitu eri nähtust: esmalt sundimiskatsed muuta seksuaalset orientatsiooni ja teiseks mistahes terapeutilised, vanemlikud või hariduslikud meetmed, mis ei kinnita isiku deklareeritud soolist identiteeti. Selline lähenemisviis kriminaliseerib Athena Forumi sõnutsi isegi psühholoogilised vestlused laste ja noorukitega, kes kogevad stressi soo või seksuaalse orientatsiooni tõttu. Peale selle toodab komisjon neid kategooriaid ühte patta pannes ebausaldusväärseid andmeid ja sillutab teed ideoloogial põhinevale seadusandlusele, toetades peale naiste ja meeste tühistamise ka lesbide ja geide kustutamist.

Sooidentiteedi vaidlustamine võrdseks terrorismiga

Euroopa Komisjoni arvates on jätkuvalt puudu õigusaktid, mis lubaks kriminaalselt karistada kuritegusid, mis on toime pandud seksuaalse sättumuse ja/või sooidentiteedi alusel. Komisjon on enda sõnutsi küll teinud 2021. aastal ettepaneku lisada vihakõne ja vihakuriteod Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuritegude loetellu, kuid ettepanek pole edasi liikunud. Väärib märkimist, et praegu on ELTL artikli 83 lõikes 1 nimetatud eriti ohtlike kuritegudena terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Sellesse nimekirja, vähemalt mõne valdkonna alla, soovibki Euroopa Komisjon nüüd lisada vihakuriteo seksuaalse sättumuse ja/või sooidentiteedi alusel.

Peale selle on komisjonil koolitusprogrammid õiguskaitse- ja õigusasutuste töötajatele, politseiametnikele ja kohtunikele, et nad oskaks tuvastada LGBTIQ+-foobiat vihakuritegudeks kvalifitseeritavates kuritegudes. Samuti õpetab komisjon LGBTIQ+-foobia ja mittediskrimineerimise teemasid vihakuritegude kontekstis ning tegeleb LGBTIQ+-foobse ekstremismiga. Viimast muideks ka EL terrorismi ja vägivaldse ekstremismi ennetamise ja tõkestamise tegevuskavas. Koostöös liikmesriikidega jätkub töö parema vihakuritegude registreerimise ja ohvrite toetamise nimel ning toetatakse organisatsioone, mis tegelevad LGBTIQ+-foobia ja diskrimineerimise vastu võitlemisega ja LGBTIQ+-ohvritele turvalise keskkonnaga, et kuritegudest teatada.

Sotsiaalmeediat ja digiplatvorme peab komisjon oluliseks eneseväljenduse, identiteedi ja ühtekuuluvustunde loomekohtadeks ja vahenditeks, millega tugevdada LGBTIQ+ inimeste häält, luua tugivõrgustikke ja mobiliseerida võrdõiguslikkuse eest võitlejaid, eriti noorte ja vähem sallivate keskkondade inimeste seas. Kuid vaatamata sellele loovad veebis leviv vihakõne ja ahistamine komisjoni hinnangul LGBTIQ+ inimeste jaoks vaenuliku digikeskkonna. Nende turvalisus, heaolu ja sõnavabadus on ohus ning strateegia järgi on LGBTIQ+ inimesed ja naised üha sagedamini internetis soolise võrdõiguslikkuse vastaste narratiivide sihtmärgid. Seda sageli välismaist päritolu teabe manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) ning desinformatsioonikampaaniate käigus. 

Seega toob LGBTIQ+ strateegia välja Euroopa Liidu digiteenuste määruse (Digital Services Act, DSA), mille järgi veebiteenuse osutajatel lasub kohustus tegeleda ebaseadusliku sisuga, milleks on ka vihkama või diskrimineerima kutsuv sisu, k.a LGBTIQ+ inimeste vastu. Väga suured veebiplatvormid ja otsimootorid on kohustatud hindama ja leevendama riske, milleks peetakse ka mõju inimväärikusele ja diskrimineerimatuse õigusele, soolise vägivalla negatiivseid mõjusid ja negatiivseid tagajärgi isiku füüsilisele ja vaimsele heaolule. Igal juhul kinnitab komisjon, et kavatseb digiteenuste määrust jõuliselt jõustada, kusjuures märkimist väärib tõsiasi, et tänavu integreeris Euroopa Komisjon digiteenuste määrusesse ka desinformatsiooni tegevusjuhendi (Code of conduct+). Kui alguses oli tegevusjuhend vabatahtlik ja seda võimalust peeti ettevõtete jaoks kui päästerõngaks, et vältida DSA jõuga rakendamist, siis nüüd on juhend põhimõtteliselt kohustuslik ning sellega lisandunud tsensuurinõuded on märkimisväärsed. LGBTIQ+ strateegia rõhutabki, et tegevusjuhend kohustab platvorme parandama nt illegaalse vihakõne ennetust, sh LGBTIQ+ inimeste vastu suunatud vihakõne ennetust. Strateegia ähvardab seejuures: “Komisjon jälgib, kas tegevusjuhendit rakendatakse; hõlbustab selle regulaarset ülevaatamist ja kohandamist ning toetab platvorme muuhulgas veebipõhise teadmistekeskuse (online knowledge hub) kaudu, kus kogutakse asjakohast teavet ebaseadusliku vihakõne kohta veebis”. Peale DSA tuleb strateegia järgi liikmesriikidel rakendada ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, mis keelab diskrimineeriva audiovisuaalse reklaami ja seda ka soo või seksuaalse sättumuse alusel, ning komisjon jälgib liikmesriike selles osas pingsalt.

Athena Forum peab aga probleemseks asjaolu, et Euroopa Komisjon kavatseb kehtestada avatud mõiste „sooidentiteet” kui kaitstud aluse, mis on võrdväärne seksuaalse sättumusega ja isegi laiem. Selline lähenemisviis eeldab, et „sooidentiteet” on käegakatsutav ja mõõdetav kategooria, ignoreerides samas loomulikku vastuolu seksuaalse sättumuse, mis põhineb sool, ja arusaama vahel, et vastassoost heteroseksuaalsed isikud võivad end identifitseerida homoseksuaalidena. Teisisõnu, Euroopa Komisjoni soov lisada sooidentiteedist motiveeritud viha ja vihakõne ELi toimimise lepingu artikli 83 kuritegude loetelusse, tähendab püüdu kinnistada EL seadustesse mõiste, millel puudub selge või õiguslikult määratletud tähendus. Niivõrd ähmane mõiste ei ole sobiv alus võtta kedagi kriminaalvastutusele. Pealegi on “sooidentiteedi” mõiste ise vastuolus EL õigusaktides sätestatud sool põhinevate meetmetega, kuna asendab soolise kuuluvuse individuaalse enesedeklaratsiooniga. Sellise määratlemata ja subjektiivse kategooria kriminaalõigusesse lisamine kahjustab õigusselgust, õõnestab teiste rühmade kaitset ja nõrgendab sõnavabadust. Aga laiaulatuslikud LGBTIQ+-foobiate koolitused politseile ja kohtunikele kinnistavad õiguskaitseasutuste ja kohtute otsustesse ette määratud ideoloogilise tõlgenduse.

Kõik peab olema LGBTIQ+-inimesi “kaasav”, ka spordis

Euroopa Komisjoni LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse strateegia peab tähtsaks, et LGBTIQ+ isikute kaasavat keskkonda arendataks varasest lapsepõlvest peale. Turvalist haridust propageeritakse EL lapse õiguste strateegia ja Uue Euroopa Bauhausi kaudu, mis edendab kaasavat disaini koolides ja avalikes ruumides. Ka tervishoius tuleb strateegia järgi võidelda diskrimineerimisega, tõstes teadlikkust ja toetades kaasavaid vaktsineerimiskampaaniaid (nt HPV/HBV vastu) Euroopa vähivastase võitluse kava kaudu. Strateegia ei unusta ka vaimse tervise probleeme, mida LGBTIQ+ inimeste puhul võivat põhjustada rohkem ohutegureid.

Samuti on ära toodud vajadus edendada mitmekesisust spordis ning tagada võrdne juurdepääs spordile, nt #BeActive spordiauhindade, spordinädala ja spordifoorumi abil. Peale selle on EL loonud rühma vihakõne vastase võitluse jaoks spordis, selle ülesanne on õpetada liikmesriike, kuidas luua kaasavat sprodikeskkonda. Kultuurivaldkonnas edendatakse LGBTIQ+ õiguseid näiteks programmi „Loov Euroopa” kaudu ja kavandamisetapis oleva AgoraEU 2028-2034 eesmärk on mh toetada LGBTIQ+ algatusi ning eraldada selleks kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste+ valdkonnale 3,6 miljardit eurot.

Kõrvale pole jäetud ka transporti, kus mitmekesisust, võrdsust ja kaasavust edendatakse võrgustiku #DiversityInTransport kaudu, ega tehisaru valdkonda, kus strateegia rõhutab tehisaru määrust, mis keelab tehisarudel liigitada inimesi nende “biomeetriliste andmete alusel” ning tehisarud peavad vältima eelarvamusi ja stereotüüpe. 

Komisjon lubab tegelda LGBTIQ+ inimeste vaesusega

Strateegia rõhutab mitmekesisuse ja kaasatuse tähtsust innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisel. Tööhõive võrdõiguslikkuse direktiiv (Employment Equality Directive) seab õiguse töötada diskrimineerimise ja ahistamiseta ning komisjon kavatseb direktiivi rangelt rakendada. Euroopa Komisjon sedastab: ””Aluslepingute valvurina” jälgib komisjon, et liikmesriigid järgivad EL õigust, ja kasutab kõiki vahendeid, et kaista EL väärtuseid ega kõhkle vajaduse korral rakendamast meetmeid, nagu on varemgi teinud.” Näitena tuuakse 2022. aasta kohtuasi (komisjon vs. Ungari, C-769/22), kus komisjon saatis Euroopa Kohtusse Ungari, kelle seadused diskrimineerisid komisjoni arvates seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti.

Ühtlasi kavatseb komisjon järgmise aastal kaaluda karmimaid sanktsioone, et liikmesriigid kohaldaks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid ning kinnitab, et mitmekesisuse juhtimise valdkonnas on komisjon vankumatult pühendunud mitmekesisuse ja kaasamise teemadele tööhõives. Selleks jätkab komisjon LGBTIQ+- keskset tegevust, tehes koostööd LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse eksperdirühmaga, kes hõlbustaks dialoogi ja annaks kaasava värbamise suuniseid. Komisjoni mitmekesisuse ja kaasatuse büroo edendab samuti LGBTIQ+ õiguseid ja töötab selle nimel, et vikerkaareperesid tunnustataks kõikides institutsioonides ja seda nii ELis kui ka kogu maailmas. Kusjuures komisjon vannub, et EL ei rahasta neid, kes õhutavad diskrimineerimist, vihkamist või vägivalda, sealhulgas soo või seksuaalse sättumuse alusel.

Peale selle leiab strateegia, et diskrimineerimine on põhjustanud LGBTIQ+ inimeste seas suurt vaesust ja kodutust. Seega tuleb Euroopa Komisjoni hinnangul ka sellega eraldi tegeleda ja 2027. aasta alguses avaldab komisjon uuringu eluasemete ebavõrdsuse ja diskrimineerimise kohta. Uuringu tulemused aitavad komisjonil rakendada Euroopa taskukohase eluaseme kava (European affordable housing plan) ja 2026. aasta EL vaesusevastast strateegiat (EU anti-poverty strategy) ning võimaldavad asjakohaseid meetmeid, et edendada “turvalist, kättesaadavat ja mittediskrimineerivat eluaset”. Komisjon toetab ka sotsiaal-majanduslikku integratsiooni selliste finantsintrumentide kaudu, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (European Social Fund Plus), riiklikud ja regionaalsed partnerlusplaanid (NRPP) ning Euroopa kodutuse vastu võitlemise platvorm.

Liikmesriigid peavad kehtestama riikliku tegevuskava

Euroopa Komisjon rõhutab, et liikmesriigid peavad aastaks 2027 kehtestama riikliku LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis Eestis muideks juba valmimas on ja millest oleme pikemalt kirjutanud siin. Väärib märkimist, et Eesti LGBTIQ tegevuskava paistab üldjoontes olevat kooskõlas Euroopa Komisjoni strateegiaga.

Veel plaanib Euroopa Komisjon luua järgmisel aastal LGBTIQ+ poliitikafoorumi, mille ülesanne on tugevdada sellekohast koostööd organisatsioonide vahel ja tuua LGBTIQ+ noorte hääli poliitikakujundamises rohkem esile. Kavas on ka hiljemalt ülejärgmiseks aastaks käivitada mitmed võrdõiguslikkuse teavituskampaaniad, et “parandada mittediskrimineerimist” ning osaleda üritustel nagu Pride Month ja rahvusvaheline homo-, trans- ja bifoobia vastane päev.

Neid plaane kommenteerib Athena Forum, et transaktivistide organisatsioonidest koosneva LGBTIQ+ poliitikafoorumi loomisega institutsionaliseerib Euroopa Komisjon veelgi erihuvirühmade ühepoolse mõju. Kui see platvorm oleks tõepoolest mõeldud lesbide, geide ja biseksuaalide esindamiseks, kuuluksid sinna ka organisatsioonid, mis kaitsevad naiste ja tüdrukute soolisi õigusi, nagu Athena Forum, ning lesbide, geide ja biseksuaalide õigusi, nagu LGB Alliance International, kes sotsiaalmeediaplatvormil X teatas, et Euroopa Komisjon ei ole strateegias arvestanud ühingu ettepanekuid, sh soovi “lahutada” LGB teisest, TQ+ poolest.

Athena Forum võtab kokku, et plaan mitmekordistada LGBTIQ+ rahastatust kinnistab ühekülgse rahastamissüsteemi ja suunab avaliku sektori raha eemale tasakaalustatud võrdõiguslikkuse algatustest. Komisjoni aktiivne Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu sooidentiteedi otsuste jõustamine liikmesriikides tsentraliseerib õigusliku tõlgendamise EL tasandile ja peegeldab katset kasutada liidu õigusasutusi poliitiliste eesmärkide edendamiseks, mis ületavad nende otsuste algse ulatuse. Strateegias toodud meetmed viitavad laiaulatuslikule institutsioonide hõivamisele, kus vaidlustatud ja ebateaduslikku „sooidentiteedi” kontseptsiooni käsitletakse kehtiva õigusnormina ja integreeritakse EL poliitikamehhanismi ilma demokraatliku aruteluta, tõenditeta ja mõju hindamiseta.