Washington nõudis andmebaasidele juurdepääsu tegelikult juba 2022. aastal. Toona oli samuti tegemist eeldusega, et EL riikide, v.a Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose, kodanikud saaks USA-sse reisida viisavabalt. USA nimetab kava tõhustatud piirivalvepartnerluseks (Enhanced Border Security Partnerships, EBSP), kirjutab Euractiv.
Sõlmimaks USA-ga raamlepet, kavatseb Euroopa Komisjon tänavu juhtida läbirääkimisi USA-ga. Plaanitav kokkulepe määrab andmebaaside tüübid ja andmete kategooriad, millele USA saab juurdepääsu. Komisjonist dokumendi järgi võib lepe hõlmata kodaniku päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi ning geneetilist või biomeetrilist teavet. Dokumendis on veel märgitud, et selliseid andmeid tohiks edastada ainult „rangelt vajalikel ja proportsionaalsetel juhtudel”, ennetamaks kuritegusid või terrorismi. Kohaldada tuleb ka asjakohaseid kaitsemeetmeid, eelkõige andmete säilitamisaja piiranguid.
Kui raamleping on sõlmitud, asuvad EL riigid Trumpi administratsiooniga otse läbi rääkima. Iga riik sõlmib Washingtoniga oma kokkuleppe, kooskõlas EL leppega, määrates täpsed andmebaasid ja andmed, mida USA ametiasutustega jagatakse. EL riikide seas on vaid paar erandriiki, keda üldine kokkulepe ei puuduta: Taani ja Iirimaa, millest esimesel on EL direktiivide erand ja teine ei kuulu Schengenisse.
Kuigi EL ja USA suhted on mitme kaubandus- ja õigusriigi küsimuse tõttu juba mõnda aega pingelised, ei paista USA juurdepääs miljonite eurooplaste andmetele olevat EL valitsuste jaoks vastuoluline. EL riigid andsid mullu detsembris Euroopa Komisjonile läbirääkimiste mandaadi. Ainsana paistab vaid üks riik, Saksamaa, olevat „punase joone” poolt. Ka Euroopa andmekaitseinspektor Wojciech Wiewiórowski märkis, et EBSP loob pretsedendi kui esimene EL leping, millega edastatakse tohutu kogus isikuandmeid teise riigi piirivalveasutusele. Üldiselt Wiewiórowski siiski toetab EL ja USA piirivalve raamlepet, mis tema hinnangul võiks anda parema põhiõiguste kaitse, kuid jagatavad andmed tuleb kindlalt määrata ja piirduda ainult nende isikute andmetega, kes päriselt ka USA-sse reisivad.
Samal ajal on USA vastusena Euroopas rakendatavale tsensuurile kehtestanud viisakeelu mitmele selle jõustamisega tegelenud ametiisikule ja aktivistile. Keelu sai näiteks tsensuuriseaduse ehk digiteenuste õigusakti arhitekt, endine Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton, aga ka mitu nn valeinfoga võitlevat aktivisti. Samuti teatas USA välisminister Marco Rubio juba kevadel kavatsusest keelduda viisadest välisriikide ametnikele, kes püüavad tsenseerida USA sotsiaalmeediaplatvorme. Detsembris lubas Trumpi administratsioon üle vaadata ka kõigi tööviisa taotlejate taust, et teha kindlaks ega taotleja pole osalenud tsensuuris või seda toetanud ning sõnavabaduse piirajatele tööviisat ei väljastata. Veel leiab USA presidendi administratsioon, et Euroopa juhid tsenseerivad sõnavabadust ja suruvad maha näiteks immigratsioonipoliitika vastuseisu, mis koos mitme muu teguriga ohustavad kontinenti „tsivilisatsiooni kadumisega”. Peale selle kaalub USA nõuet, et viisavabalt reisinud on kohustatud enne, kui neid riiki lubatakse, esitama viie aasta jagu sotsiaalmeediapostitusi. Igal juhul on nõukogust lekkinud dokumendi järgi USA öelnud, et nüüd küsitud andmetele oodatakse juurdepääsu aasta lõpuks.
Seejuures väärib meenutamist, et Euroopa Liidu piiridel juba on alustatud biomeetrilise piirikontrolliga ning käivitunud on sisenemise-väljumise süsteem (Entry/Exit System, EES). Selle eesmärk on kontrollida Schengeni alale sisenevaid muude riikide, k.a USA, kodanikke, kes peavad piiripunktis registreerima sõrmejäljed, foto ja selgitama reisi eesmärki. Enamik Euroopa riike on otsustanud EES-i kasutusele võtta etapiti, täieliku rakendamise tähtajaga 10. aprill 2026. Kuid kolm riiki kasutavad süsteemi täies mahus juba esimesest päevast: Eesti, Luksemburg ja Tšehhi.
