EL uurib varade superregistri loomise võimalikkust: sinna läheks kirja ka sularaha, väärisehted, kunst

Kogu Euroopat hõlmava vararegistri arutelu muutus aktiivsemaks 2021. aastal, mil Euroopas püüti tuvastada Venemaa varasid. Nii tellis Euroopa Komisjon teostatavusuuringu, kas ja kuidas on võimalik Euroopas luua ja kasutusse võtta keskne vararegister, et võidelda rahapesu, terrorismi rahastamise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Uuringu keskmes on see, kuidas liikmesriigid juba praegu oma kodanike varalist olukorda registreerivad ning kuidas neid andmeid saaks koguda ja tsentraalselt omavahel siduda, kirjutab Finexity. 

Tänavu avaldatud aruanne sellise vararegistri loomise kohta on igal juhul vägagi kõnekas dokument. Rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud varadena on nimetatud näiteks järgmiseid varaliike: raha (pangas ja sularaha); finantsvara (väärtpaberid, piiratud vastutusega äriühingud); immateriaalne vara (krüptoraha, NFT, mängusisesed varad); materiaalne vara (kinnisvara, sõidukid, laevad, lennukid, relvad, kunst, kollektsiooniesemed, antiik, ehted); kaubad (väärismaterjalid) ja muud varad (pankades ja mujal asuvad seifid). Kui sellistel varaliikidel, nagu näiteks kinnisvara, on riikidel juba registrid ja selle üle peetakse arvestust omandiõiguse teostamise tõttu, siis nii mõnegi teise varaliigi puhul võiks selle registrisse kandmine tähendada hoopis inimese privaatsfääri tungimist.   

Näitena võib uuringust välja tuua, et sularaharegistri jaoks peaks kõik sularahatehingud olema jälgitavad, eurooplased peaksid aru andma neile kuuluvast sularahast ja summat registris iga tehingu järel vastavalt suurendama või kahandama. Uuringu koostajate hinnangul oleks selleks vaja uut süsteemi, mille kaudu igal ajal sularahatehingutest teada anda. Samas leitakse, et mistahes pingutustest hoolimata ei saaks kontrollida, kas inimene on raporteerinud summast õigel ajal ja õigesti. Seega loetakse sularaha kontrollimeetmeid üsna ebatõenäoliselt kohaldatavaiks.

Keerukaks on peetud ka väärtusliku vallasvara registrit, nt kunsti, antiigi, kollektsiooniesemete ja ehete jaoks. Samas kaaluti ka alternatiivseid allikaid, kust koguda omandi ja vara väärtuse kohta andmeid, nt kauplejalt või vahendajalt. See lahendus paneks küll suure koormuse potentsiaalsetele andmeesitajatele ning ilmselt võib ametiasutustel olla keerukusi tehingu õigsust kontrollida.

Uuringu kolm stsenaariumit

Uuringus hinnati kolme võimalikku rakendusstsenaariumi: 1) riiklike täiendavate vararegistrite loomine ja nende ühendamine EL tasandil; 2) olemasolevate riiklike vararegistrite ühendamine ELi tasandil ja 3) EL varade keskregistri loomine. 

Esimese stsenaariumi eeliseks peeti uutesse registritesse kantavate varade ulatuslikkust, kuid uute registrite loomisega kaasnevad kulud on suured. Võib ka eeldada probleeme andmete kvaliteedi ja täielikkusega. Teist stsenaariumi saaks uuringu kohaselt kiiremini rakendada ja see poleks nii kulukas, sest toetub olemasolevatele registritele. Isikuandmeid töödeldaks kitsamalt ja hõlmataks vaid teatud varakategooriaid (kinnisvara, äriühingud ja usaldusfondid, pangakontod ja pangas olevad seifid). Lahendus küll vähendaks põhiõigustesse sekkumise tõsidust, aga väiksem varaliikide kaetus annaks uuringu läbiviijate hinnagul pädevatele asutustele vähem teavet varade omanike kohta. Kolmandat stsenaariumi peeti uuringus kõige tõsisemaks kodanike andmekaitse ja eraelu puutumatuse piiramiseks, kuid kuivõrd sel juhul oleks ülevaade inimese varadest ka kõige täpsem, oleks tegemist asjakohase eesmärgiga. Siiski märgiti ka, et Euroopa tasandi keskregistri loomine võib olla liialt keerukas, sest järelevalve oleks ELi ülesanne ning see tekitaks ka õiguslikke küsitavusi.  

Üldiselt leiti uuringus, et teine stsenaarium ehk olemasolevate vararegistrite ühendamine EL tasandil on kõige realistlikum ja lihtsamini rakendatav. See tugineks paljuski juba olemasolevatele ja osaliselt ühendatud registritele. Seejuures olevat vähe õiguslikke takistusi, sest andmed jäävad liikmesriikidesse ja neid ei säilitataks keskselt.

Komisjon väidab, et plaani regitrit luua ei ole

Kui mõne allika väitel on nüüdseks saavutatud kokkulepe selline keskne vararegister luua, siis teisal lükatakse see ümber ning öeldakse, et Euroopa Komisjonil ei ole praegu mingit plaani sellega edasi liikuda. Uurimust oli tarvis üksnes selleks, et teada, mis varasid liikmesriigid registreerivad. 

Samas on juba sama uuringu hanke lühikirjelduses märgitud võimalus tulevikus uuringu tulemustega arvestada edasiste sammude astumisel: “Projekti käigus uuritakse erinevaid võimalusi vararegistri loomiseks vajaliku teabe kogumiseks, mida võidakse hiljem võtta arvesse tulevases poliitilises algatuses. Selle eesmärk on uurida, kuidas koguda ja siduda eri allikates olevat teavet varade omandiõiguse kohta”.

Vararegistri pooldajate sõnutsi on süsteemi vaja, et tõhusalt võidelda finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja korruptsiooni vastu. See aitaks jälgida varade päritolu, suurendaks läbipaistvust, tagaks varade õige maksustatuse ja raskendaks maksudest kõrvalehoidumist. Ühtsed standardid ja menetlused tugevdaksid ka EL liikmesriikide koostööd, mis hõlbustaks näiteks piiriülest uurimist.

Kriitikud on aga maininud asjaolu, et EL vararegister on vastuoluline andmekaitse ja kodanike eraelu puutumatuse pärast. Kui register on seotud järelevalve- ja sanktsioonimeetmetega, võidakse minna rahapesu ja terrorismi rahastamise võitlusest kaugemale. Ühtlasi kardetakse veelgi ulatuslikumat riiklikku kontrolli ja spekuleeritakse, et register võib anda alust uutele maksudele.