Rahvusvahelise kindlustusseltsi QBE viis mõni aeg tagasi läbi uuringu, mis näitas, et mullu toimus Ühendkuningriigis iga päeva kohta kolm põlengut, millega oli seotud liitiumaku. Teisisõnu oli süttinud üks sellist akut kasutav sõiduk – nt elektriauto, elektrijalgratas või -tõukeratas. 2022 oli selliseid sündmusi aasta peale vähem kui kaks tükki päevas. Kokku kasvas liitiumakudega seotud põlengute arv ühe aastaga 46%. St, et kui 2022. aastal oli selliseid juhtumeid üle riigi kokku 630, siis 2023. aastal 921.
Peaaegu kolmandiku sellistest põlengutest põhjustasid elektrirattad, kusjuures nendega seotud juhtumite arv hüppas aastaga 70% ehk 158 pealt 270 peale. Elektriautodega seotud juhtumite arv kasvas 33%, 89 pealt 118 peale. Elektritõukeratastega seotud juhtumite arv kasvas 7%, elektribussidega seotud juhtumite arv 22%.
Selliste põlengute puhul on probleem liitiumakus endas, mis võib üle kuumenedes süttida. Süttides on selle põleng väga kiire ning plahvatusohtlik ja tekitab palju mürgist suitsu. Põlengu kustutamine on väga keeruline ning aeganõudev ja selleks kasutatakse spetsiaalseid kustutusvanne.
Ehkki Eestis neist põlengutest väga palju ei räägita, on probleem kohal ning valmistab meie päästjatele tõsist muret. Isegi sedavõrd, et sellised põlengud olid üks põhjus, miks siseministeerium ei kooskõlastanud suvel valminud kliimaseadust. Nimelt pannakse nii riigile kui näiteks taksoteenuse osutajatele selle seaduse raames kohusuts minna üle elektriautodele. Siseministeeriumi hinnangul ei ole aga seaduse koostajad sellise üleminekuga kaasnevate mõjude ehk päästevaldkonnas tekkiva vajadusega tegeleda liitiumakude põlengutest põhjustatud tulekahjudega, üldse arvestanud.
Liitiumakudest alguse saanud põlengute kustutamisega peavad Eesti päästjad aga praegu pidevalt tegelema. Näiteks sai Pärnus taas ühe laohoone põleng alguse just elektritõukerataste akudest.
