Mullu suvel avaldas Araabia Ühendemiraatide kõrgharidusministeerium uue nimekirja maailma ülikoolidest, kus õppimiseks võivad AÜE kodanikud taotleda stipendiumi ja kust saadud kvalifikatsiooni on AÜE valmis tunnistama. Kui Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Iisraeli ja Prantsusmaa ülikoolid olid jätkuvalt nimekirjas, siis sama ei saa öelda Ühendkuningriigi ülikoolide kohta, kirjutab Financial Times.
Briti ülikoolide väljajätmine on tingitud AÜE murest, et Ühendkuningriigi ülikoolides võib tekkida islamistliku radikaliseerumise oht ning sellest, et Suurbritannia pole võtnud meetmeid Moslemi Vennaskonna vastu. AÜE president šeik Mohammed bin Zayed al-Nahyan juhtimisel on Abu Dhabi aastaid kahelnud Ühendkuningriigi otsuses lubada Moslemi Vennaskonnal tegutseda. Seega nüüdse otsuse puhul polnud tegemist millegi juhuslikuga, vaid AÜE ametnike sõnutsi ei soovi AÜE oma kodanike radikaliseerumist Briti ülikoolides. Kusjuures Ühendkuningriigi ligikaudu 3 miljonist üliõpilasest 70 võidi aastatel 2023–2024 suunata valitsuse deradikaliseerimisprogrammi. Seegi pealtnäha kasin arv on peaaegu kaks korda suurem kui sellele eelnenud õppeaastal.
Ühendkuningriigi ülikoolid on AÜE kodanike hulgas vägagi populaarsed. Paljud Suurbritannia ülikoolid on AÜE-s avanud oma filiaalid, nt Manchesteri ülikool ja Heriot-Watti ülikool. Väärib ka märkimist, et kui AÜE tunnustas seni nende ülikoolide lõputunnistusi, siis pärast toetatavate nimekirjast eemaldamist, pole kvalifikatsioon ka enam tunnustatav. Seega on Ühendkuningriigi ülikoolid kaotanud AÜE kodanike jaoks oma väärtuse. Nõnda on kahanenud ka AÜE kodanike õpiviisade hulk. 2025. aasta septembri seisuga said Ühendkuningriigi õppeviisa vaid 213 AÜE kodanikku – 27% vähem kui aasta varem ja 55% vähem kui 2022. aasta septembris.
Euroopa toetab agaralt Moslemi Vennaskonda
Moslemi Vennaskond on 1928. aastal Egiptuses asutatud islamistlik organisatsioon, mis levis hiljem kogu araabia maailmas. Selle asutaja, Egiptuse õpetaja Hassan al-Banna, väitis, et islami põhimõtete taaselustamine ühiskonnas võimaldaks moslemi maailmal vastu seista lääne kolonialismile.
Tänavu avaldatud Prantsusmaa valitsuse aruande ja Euroopa Parlamendi liikme aruande järgi on vennaskonna eesmärk islamit levitada ja kujundada ümber ühiskonna osi n-ö alt üles tegevusega. Alustades kohalikust poliitikast, nt mošeedes, koolides, ühendustes ja omavalitsustes. Avalikkuse ees etendatakse mõõdukust ja kuvand on lihvitud, kuid kulisside taga propageeritakse antisemitismi, soolist segregatsiooni ja ideoloogilist separatismi. Kusjuures sageli saavad vennaskonnaga seotud ühendused toetuseid Euroopalt endalt. EL, riikide valitsused ja piirkondlikud asutused on aastaid rahastanud islamistlikke võrgustikke, sageli sotsiaalse kaasatuse, diskrimineerimisvastase võitluse ja noorte kaasamise nimel. Igal juhul tõdesid mõlemad aruanded, et vennaskonna tegevus kujutab arvestatavat ohtu Euroopa riikidele.
juht. Koraan on meie seadus. Džihaad on meie tee. Surm Allahi eest on meie suurim lootus.” Foto: Yuli Weeks for VOA/Wikimedia Commons.
Paljudes moslemiriikides on Moslemi Vennaskond keelustatud
Kui Euroopa Liidu riigid ja Suurbritannia lubavad Moslemi Vennaskonnal piiramatult tegutseda ning jagavad sellega seotud ühendustele isegi toetuseid, siis Araabia Ühendemiraadid keelustasid Moslemi Vennaskonna terroristlikuna juba 2014. aastal. Tegemist oli osaga AÜE laiemast võitlusest Moslemi Vennaskonna elementidega, kes väidetavalt kavandasid valitsuse kukutamist. Ühendemiraatide valitsus nimetas terroristlikuks ka kümned Lääneriikides tegutsevad Moslemi Vennaskonna rakukesed, nt Ameerika islamisuhete nõukogu (CAIR), Ameerika moslemiühing, Islamic Relief, Briti moslemiühing ja Suurbritannia Cordoba fond. Igal juhul rakendab AÜE karme meetmeid, et riigis piirata islamismi ja poliitilise islami rolli.
Teised, peamiselt moslemiriigid, mis nimetavad Moslemi Vennaskonda terroristlikuks või ebaseaduslikuks, on näiteks Bahrein, Saudi Araabia, Süüria, Liibüa, Tadžikistan, Egiptus ja kõige viimasena Jordaania. Egiptus, kus peituvad Moslemi Vennaskonna juured, keelustas vennaskonna juba 2013. aastal pärast selle juhi ja tollase presidendi Mohamed Morsi kukutamist, kes võeti võimult sõjaväelise riigipöörde käigus, mida juhtis tollane sõjaväeülem Abdel Fattah al-Sisi. Sisi on sellest ajast saadik valitsenud Egiptust.
Ka USA president Donald Trump alustas mullu menetlust, et nimetatada Moslemi Vennaskonna teatud harud terroristlikeks. Trumpi korralduses on nimetatud Moslemi Vennaskonna Liibanoni, Egiptuse ja Jordaania harusid, mis „osalevad või soodustavad ja toetavad vägivalda ning destabiliseerimise kampaaniaid, mis kahjustavad nende enda piirkondi, Ameerika Ühendriikide kodanikke ja Ameerika Ühendriikide huve.”
