Energeetikaekspert dr Lars Schernikau: tuule- ja päikeseenergia teevad elektri kalliks
Schernikau: akud ei ole lahendus – hirmkallid ja keskkonnavaenulikud.
Dr Lars Schernikau on energeetikaekspert, kes elektritootmise süsteemi endale peensusteni selgeks teinud. Ta ütleb, et tuule- ja päikesenergia tootmine on ebastabiilsed ja hinna langetamise asemel hoopis tõstavad elektritootmise kogukulu märkimisväärselt. Intervjuus vabadused.ee-le selgitab doktor Schernikau detailselt meile elektritootmise süsteemi vajadusi ja seda, miks võimude poolt keskkonnasõbralikuks kuulutatud tuule- ja päikeseenergia seda tegelikult ei ole ning miks nende süsteemide aina laialdasem kasutamine meie elektrihinda langetamise asemel hoopis tõtab.
Eraldi pöörab Schernikau intervjuus tähelepanu salvestustehnoloogiatele ehk akudele, mis peaksid ilmast sõltuvat tuule- ja päikeseenergia tootmist täiendama ehk andma meile voolu siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Schernikau sõnul ei ole akud aga lahenduseks, sest need on hirmkallid ning tänased tehnoloogiad on võimelised mahutama vaid murdosa energiast, mida tegelikult vajaksime. Lisaks sellele on akud ja nende tootmine Schernikau sõnul keskkonna mõttes õudusunenägu.
Dr Lars Schernikau on energeetika ökonomist ja ettevõtja, kes tegeleb toorainekaubandusega. Ta on Saksamaal noteeritud tooraineettevõtte HMS Bergbau AG asutaja, aktsionär ja endine nõukogu liige ning on asutanud ja nõustanud mitmeid teisi tooraine-, kaevandus- ja energiasektori ettevõtteid üle maailma. Ta on õppinud New Yorgi ülikoolis ja INSEADis Prantsusmaal ning omab doktorikraadi majandusteaduses Berliini Tehnikaülikoolist (TU Berlin) Saksamaal. Ta nõustab valitsusasutusi, panku ja kontserne energiapoliitika küsimustes.
Mullu avaldas ta koos professor William H. Smith-ga raamatu, mis käsitleb põhjalikult elektritootmise süsteeme, nende efektiivsust, keskkonnaalast jalajälge ning tulevikuvalikuid: “The Unpopular Truth about Electricity and the Future of Energy” (“Ebapopulaarne tõde elektrist ja energeetika tulevikust”).
Seotud artiklid
28. veebr. 2024






Mäletate, kui EU pani Hiina päikesepaneelidele 50% tariifi peale? Kuna paneelid olid EU rahva jaoks taskukohased…
Aga selles see eesmärk ongi: lääne kapitalistid-parasiidid leiutasid endale jälle ühe rahateenimise allika juurde. Investeeriti kliimapettusesse ja nüüd lõikavad vilja. Ka kõik kohtuasjad kahvatuvad triljonitesse ulatuva kasumi kõrval. Rahvas aetakse pankrotti ja orjastatakse. Kui vaid rahvas saaks aru, et orjaisand = parasiit. No parasiit jah viimases hädas kuulutab välja sõja enda toidulaua surmamiseks, aga kas tõesti on nii suures aus olla häbiväärne ori?
Enamus teemade puhul küsimused = vastused. Omaasi, kuidas karmi reaalsusega toime tulla, me ei ole enam kaugel keskaja türanniast paranoiliste parasiitide poolt. Kui parasiit tunneb, et ta alfa staatus või elu on ohus, hakkabki viimane võlli juurde väntama. Inimeseloom pole just väga kaugele arenenud, ikka samad primitiivsed, loomalikud vajadused.
Meie piirkonnas (kus puudub arvestatav hüdroenergia ressurss) ei ole tuuleparkide arendused kuigi tasuvad (et mitte öelda, nad ei tasu end ilma toetusteta mitte kunagi ära). Kui kellelegi taluvustasu või tasuta elektrit lubatakse, makstakse või antakse, siis igal kümnel juhul kümnest maksaksid selle lõpuks dotatsioonidega kinni niikuinii kõik ülejäänud elanikud ja tarbijad. Ses mõttes oleks tuuleparkide rajamine (kulu mõttes) kokkuvõttes ainult mingi äraspidine regionaaltoetus kirvena pea kohal, mida (sõna regionaalne toetus) muidu meid kõrgel Toompeal valitsev seltskond ei võtaks elu sees suu sisse.
Kes on ise ka rohkem kui korra AI võimalusi katsetanud, on ilmselt isegi täheldanud, et tavainimestele kättesaadavad AI-d on ikka üpris kallutatud oma looja eelprogrammeeritud valitseva narratiivi suunas – sh ka rohepöörde ja taastuvelektri usku. Seepärast on sellisest eelprogrammist kõrvale kalduvat (isegi kui see tähendaks sisuliselt kallutatuse asemel hoopis objektiivsemat või neutraalsemat) positsiooni on keeruline AId tunnistama panna. Aga väikse harjutamise ja järjepidevuse abil on see siiski veel võimalik.
Ma lasin AI-l teha Euroopa Liidu liikmesriikide energiatarbimise, -tootmise ja hinna andmete põhjal analüüsi ja testida hüpoteesi, et päikese- ja tuuleelektritootmise osakaalu kiire kasv tõstab keskmist elektrihinda tarbijale.
Mida AI siis tunnistas?
1. Statistiline korrelatsioon näitab: päikese ja tuule osakaalu suurenemine on positiivselt seotud nii hinnataseme kui ka hinnavolatiilsusega (r≈+0.4…+0.6).
2. Juhitavad taastuvad (hüdro, biomass) aitavad hinda ja volatiilsust märgatavalt vähendada (r≈−0.5).
3. Tarbija kasu madalatest hindadest sõltub tarbimise ajalisest profiilist – enamiku majapidamiste puhul jääb madalhinnatundide kasutus väikeseks.
4. Ilma paindlikkuseta süsteemid võivad paradoksaalselt tekitada olukorra, kus taastuvate allikate suurenemine tõstab tarbijahinda, mitte ei alanda seda.
Järeldused:
Statistiliselt on kinnitust leidnud väide, et suurem tuule- ja päikeseenergia osakaal korreleerub kõrgema ja muutlikuma elektrihinnaga. Kuid põhjuslik seos ei tulene ainult allika liigist, vaid paindlikkuse puudumisest – kui süsteemil puudub piisav salvestus, hüdroreserv või interkonnektorid, siis juhitamatu tootmine (VRE – Variable Renewable Energy) toob kaasa järsud hinnatipud ja madalhinnaperioodid, kuid keskmine hinnatase tarbijale siiski ei lange. Päikese ja tuule osakaalu suurendamine ilma piisava süsteemse paindlikkuseta ei pruugi tarbijale tuua odavamat elektrit. Vastupidi – see suurendab hinnakõikumisi, tõstab tippude ajal hinda ja vähendab negatiivsete hindade reaalset kasu, kuna enamik tarbimist toimub ajal, mil elekter on kallim. Tarbija saab kasu vaid siis, kui tarbimist saab aktiivselt hinnasignaali järgi juhtida.
Lisan ka otselingi analüüsi terviktekstile: https://chatgpt.com/s/t_68f0db5ef79c81918709249d2339e108
P.S. Kui keegi on selles vallas (valdkonnas) ekspert või teadlane, või kas või lihtsalt hästi informeeritud tuulearenduste toetaja, siis palun väga, visake pilk tervianalüüsile peale ja lükake seal toodud uuring ja selle tulemused ümber. Mõni asjaarmastaja võib kopeerida ka kogu analüüsi teksti mõnda oma kasutatavasse AI-sse ja lasta sel need tulemused põrmustada, kui see õnnestub.
P.P.S. Analüüsi tegi ChatGPT. Saadud tulemuste usaldusväärsust kontrollisin nii Gemini kui Deepseekiga. Mõlemad kinnitasid korrelatsiooni ja leide.