“Epitsentris”: lahjenev kliimapaanika, riigi jälgimismaania ja Toomas Kiho Rail Balticu miljarditest

Kümmekond aastat tagasi võrdles ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho Maalehes avaldatud arvamusartiklis Eesti riigi käitumist Rail Balticu (RB) rongiprojekti rajamisel lasteraamatukangelase Buratino omaga – et mata aga palju raha maa sisse ja looda, et see sulle siis uut rikkust tagasi hakkab tooma. Kiho tõdeb, et vahepealse kümnendiga ei ole riik kuigi palju targemaks saanud. “Nii kummaline kui see ka ei ole, on täpselt sama ideoloogia – et muudkui pane sinna raha sisse ja meie Buratinona oleme valmis seda ka tegema, kuigi maksumus on järjest kasvanud. Hoolimata sellest loodetakse, et see hakkab lõpuks sisse tooma, mis on muidugi täiesti välistatud,” ütleb ta.
Kui kümmekond aastat tagasi räägiti, et kogu projekt läheb Eestis, Lätis ja Leedus maksma umbes 5,8 miljardit eurot, siis nüüd kalkuleeritakse ainuüksi kõige väiksema Eesti osa maksumuseks kuni 3,8 miljardit eurot. Seejuures Eesti riigi enda otsesed kulud lubatud euroraha kõrval ületavad kindlasti poolt miljardit. “Kui ma mõtlen, mida selle raha eest saaks muud teha, siis oleks võimalusi väga palju. Seda saaks kasutada Euroopa kaitsevõimekuse tõstmiseks, mis oleks palju mõistlikum kulutus, kui matta see raha täitsa suvalisse projekti,” arutleb Kiho.
Selle kõrval teeb RB rajamine Eesti loodusele korvamatut kahju. “Kõik see materjal, kõik see kruus, mis on kokku aetud juba nendeks viaduktidekski, juba see on väga palju. Ja tuleb veel raudtee muldkehale lisaks tuua. Nii et see loodusliku olukorra kahjustamine karjääridega on väga märkimisväärne,” märgib Kiho.

Lisaks kommenteerime saates valitsuse püüdlusi kliimahüsteeriast välja tagurdada ning Eesti ja kogu Lääne ihalust Hiina eeskujul jälgimisühiskonda luua.

Saatejuhid on Deisi Helemäe-Sarv ja Hannes Sarv.