Euroopa Komisjon otsustas 2023. aastal, et 2035. aastast peavad kõik uued autod Euroopa Liidus olema CO2-emissioonita. Sel nädalal otsustas komisjon autotööstuse paketis neid kohustusi aga pisut leevendada ja lubab ka pärast aastat 2035 müüa sisepõlemismootoriga sõidukeid, vahendab Euronews.
Peale selle võib Euroopa autotööstus toota ka pistikhübriide, kerghübriide ning sõiduulatuse pikendajatega sõidukeid. Süsinikdioksiidi emissiooni tuleb autotootjatel senise heitmevaba nõude asemel vähendada 90%. Ülejäänud 10% heitkogustest tuleb neil kompenseerida, kasutades ELis toodetud madala süsinikusisaldusega terast või säästvateks nimetatud kütuseid, nagu e-kütused ja biokütused. Komisjon lubas toetada Euroopa Liidus toodetud sõidukeid ja akusid ning soodustada elektrisõidukeid ja nüüd ka vesinikusõidukeid. Autotootjad võivad taotleda nn superkrediiti, et tuua turule väikeseid, soodsaid elektriautosid.
Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Wopke Hoekstra selgitas: „Jätkame nullheitega liikuvussektori kursil, kuid kehtestame tootjatele mõne paindliku võimaluse, et nad saaksid kõige kulutõhusamalt saavutada CO2-neutraalsuse eesmärke.” Hoekstra sõnutsi on nüüdne autotööstuse pakett win-win olukord: autotootjad saavad paindlikkust juurde ja samal ajal loovad “puhta terase” turu. Transpordivolinik Apostolos Tzitzikostas sõnutsi on tegemist hea otsusega ja nüüd on antud selgelt teada, et pärast 2035. aastat võib turule tuua ka muid tehnoloogiaid peale akutoiteliste elektriautode. Tarbijal lubatakse taas ka ise otsustada, mis tehnoloogiat ta kasutada soovib.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on mitmed olnud sisepõlemismootoriga sõidukite täieliku müügikeelu vastu, näiteks Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Poola ja Slovakkia. Riigid on palunud komisjonil 2035. aasta sisepõlemismootorite müügikeelu üle järele mõelda ja kaaluda võimalust lubada vähemalt hübriide. Saksamaa ja Itaalia on ka öelnud, et nende autotööstuse toel toimiva majanduse sotsiaalne struktuur kadumas, sest autotootjad peavad toime tulema kõrge energiahinnaga, seejärel autokomponentide, sh akude, nappusega ja lõpuks veel sellega, et rahvas lihtsalt ei taha elektriautosid.
Kuid mõni riik soovis müügikeeldu alles jätta, näiteks Prantsusmaa ja Hispaania, kes panid ette üksnes komisjoni toetuse kodumaisele tootmisele. Euroopa Komisjoni tehtud leevenduse pärast oli õnnetuid veel teisigi. Näiteks elektrilise liikuvuse lobistaja E-Mobility Europe peasekretär Chris Heron, kelle hinnangul on komisjoni otsus kahetsusväärne. Heroni arvates suurenes investorite ebakindlus, sest seda mõjutavad igasugused kõhklused ja segased teated. „Me teame, et transpordi tulevik on elektriline,” sõnas Heron ja lisas: “Sõnum poliitikakujundajatele on lihtne: jääge kindlaks oma ambitsioonidele ja andke tööstusele selgust.”
Igal juhul on Euroopa autotootjad hädas olnud juba mõnda aega ja nõudnud, et EL muudaks kliimapoliitikat. Autotootjate hinnangul on Euroopa autoäri hääbumas. Näiteks mullu teatas BMW pessimistlikust olukorrast ja kirjeldas, kuivõrd sõltuvad on Euroopa autotootjad elektriautode tootmisel Hiinast. Veel kirjeldas BMW, et eurooplased ei soovi ega jaksa elektriautot osta ning nende müük on märkimisväärselt kahanenud. Ühtlasi soovitas BMW Euroopal lubada arendada ja toota ka muid lahendusi, nt sünteetilisi või biokütuseid ja vesinikkütuseid.
Peale BMW on teisedki autotootjad, näiteks VW ja Renault, teinud üleskutse leevendada või edasi lükata CO2 eesmärke, sest elektrisõidukite müük ei edene. Volkswagen teatas mullu, et elektriautode müügi languse tõttu võib ettevõte olla sunnitud sulgema kolm autotehast Saksamaal. Ametiühingutega kokkuleppel kõiki töötajaid siiski ei koondata, küll aga vähendab VW 2030. aastaks nii töökohti kui ka tootmisvõimsust. Nüüdseks on aga VW langetanud otsuse sulgeda Dresdeni tehase, kus toodeti peamiselt elektriautosid.
Ka teised autotootjad on samu samme astunud või kaalunud. Škoda selgitas tänavu, et arutab peaaegu 6000 inimese koondamist, mis oleks osa vajalikest kärbetest, et hakkama saada kuluka elektriautode turule toomisega. Audi kirjeldas mullu plaani sulgeda elektriautode tehas Belgias ja tegi seda veebruaris, misjärel kaotas töö 3000 inimest. Tänavu teatas ka Opeli, Peugeot’ jt omanikettevõte Stellantis, et Euroopa kliimanõuded panevad ettevõtet väga keerukaid otsuseid langetama. Stellantise hinnangul on Euroopa kliimanõuded saavutamatud. Selleks oleks vaja elektriautosid vähemalt kaks korda rohkem müüa, kuid see on paljude põhjuste tõttu võimatu.
Kõigi ettevõtete teadetest jääb kõlama üks ühine põhjus ja see on Euroopa kliimapööre ja -nõuded. Kuid kohustus toota ja müüa üksnes elektriautosid ei mõjuta karvavõrdki tegelikke müüginumbreid. Elektriautosid lihtsalt ei osteta või kui ostetakse, eelistatakse Hiina odavamaid mudeleid.
Euroopa Komisjoni nüüdse ettepaneku üle järgnevad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu läbirääkimised. Jaanuarist juhib läbirääkimisi järgmine eesistujariik Küpros, vahetades välja praeguse eesistujariigi Taani.
Lihtne põhjus miks elektriautot mitte soovida on et seda ei saa kasutada samaväärselt sisepõlemismootoriga autoga. Selle autonoomsus ei ole samaväärne, eriti külmades tingimustes, seda ei saa laadida sama kiiresti kui on tankimine, selle hind on reeglina kallim, see nõuab lisakulutusi laadimissüsteemidele, elektri hind on stabiilselt tõusuteel, selle tootmine on saastavam kui sisepõlemismootoriga autol, selle väärtus langeb kiiremini, selle utiliseerimine ja ümbertöötlemine on keerukam ja kallim, see on raskem ja lõhub rohkem teekatet.
Pisike elektriauto kõlbaks vaid pere teiseks autoks toidupoes käimiseks, suurematel ei näe üldse mingit otstarvet.
Lisaks on uuemate (mitte ainult elektriautode) autode probleem et nad ei ole päriselt sinu omad. Need on kõik reeglina võrku ühendatud ja neid saab käsutada omanikust sõltumata. Lisaks on neil niipalju erinevaid “juhiabisid” mis teevad juhi täiesti abituks ja käivad oma pininate ja vilgutamistega juhile närvidele ning hajutavad tähelepanu liikluselt eemale.
Juba ammu olen endale selgeks teinud et selliseid kärakaid ei soovi.