Euroopa Komisjon otsustas 2023. aastal, et 2035. aastast peavad kõik uued autod Euroopa Liidus olema CO2-emissioonita. Sel nädalal otsustas komisjon autotööstuse paketis neid kohustusi aga pisut leevendada ja lubab ka pärast aastat 2035 müüa sisepõlemismootoriga sõidukeid, vahendab Euronews.
Peale selle võib Euroopa autotööstus toota ka pistikhübriide, kerghübriide ning sõiduulatuse pikendajatega sõidukeid. Süsinikdioksiidi emissiooni tuleb autotootjatel senise heitmevaba nõude asemel vähendada 90%. Ülejäänud 10% heitkogustest tuleb neil kompenseerida, kasutades ELis toodetud madala süsinikusisaldusega terast või säästvateks nimetatud kütuseid, nagu e-kütused ja biokütused. Komisjon lubas toetada Euroopa Liidus toodetud sõidukeid ja akusid ning soodustada elektrisõidukeid ja nüüd ka vesinikusõidukeid. Autotootjad võivad taotleda nn superkrediiti, et tuua turule väikeseid, soodsaid elektriautosid.
Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Wopke Hoekstra selgitas: „Jätkame nullheitega liikuvussektori kursil, kuid kehtestame tootjatele mõne paindliku võimaluse, et nad saaksid kõige kulutõhusamalt saavutada CO2-neutraalsuse eesmärke.” Hoekstra sõnutsi on nüüdne autotööstuse pakett win-win olukord: autotootjad saavad paindlikkust juurde ja samal ajal loovad “puhta terase” turu. Transpordivolinik Apostolos Tzitzikostas sõnutsi on tegemist hea otsusega ja nüüd on antud selgelt teada, et pärast 2035. aastat võib turule tuua ka muid tehnoloogiaid peale akutoiteliste elektriautode. Tarbijal lubatakse taas ka ise otsustada, mis tehnoloogiat ta kasutada soovib.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on mitmed olnud sisepõlemismootoriga sõidukite täieliku müügikeelu vastu, näiteks Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Poola ja Slovakkia. Riigid on palunud komisjonil 2035. aasta sisepõlemismootorite müügikeelu üle järele mõelda ja kaaluda võimalust lubada vähemalt hübriide. Saksamaa ja Itaalia on ka öelnud, et nende autotööstuse toel toimiva majanduse sotsiaalne struktuur kadumas, sest autotootjad peavad toime tulema kõrge energiahinnaga, seejärel autokomponentide, sh akude, nappusega ja lõpuks veel sellega, et rahvas lihtsalt ei taha elektriautosid.
Kuid mõni riik soovis müügikeeldu alles jätta, näiteks Prantsusmaa ja Hispaania, kes panid ette üksnes komisjoni toetuse kodumaisele tootmisele. Euroopa Komisjoni tehtud leevenduse pärast oli õnnetuid veel teisigi. Näiteks elektrilise liikuvuse lobistaja E-Mobility Europe peasekretär Chris Heron, kelle hinnangul on komisjoni otsus kahetsusväärne. Heroni arvates suurenes investorite ebakindlus, sest seda mõjutavad igasugused kõhklused ja segased teated. „Me teame, et transpordi tulevik on elektriline,” sõnas Heron ja lisas: “Sõnum poliitikakujundajatele on lihtne: jääge kindlaks oma ambitsioonidele ja andke tööstusele selgust.”
Igal juhul on Euroopa autotootjad hädas olnud juba mõnda aega ja nõudnud, et EL muudaks kliimapoliitikat. Autotootjate hinnangul on Euroopa autoäri hääbumas. Näiteks mullu teatas BMW pessimistlikust olukorrast ja kirjeldas, kuivõrd sõltuvad on Euroopa autotootjad elektriautode tootmisel Hiinast. Veel kirjeldas BMW, et eurooplased ei soovi ega jaksa elektriautot osta ning nende müük on märkimisväärselt kahanenud. Ühtlasi soovitas BMW Euroopal lubada arendada ja toota ka muid lahendusi, nt sünteetilisi või biokütuseid ja vesinikkütuseid.
Peale BMW on teisedki autotootjad, näiteks VW ja Renault, teinud üleskutse leevendada või edasi lükata CO2 eesmärke, sest elektrisõidukite müük ei edene. Volkswagen teatas mullu, et elektriautode müügi languse tõttu võib ettevõte olla sunnitud sulgema kolm autotehast Saksamaal. Ametiühingutega kokkuleppel kõiki töötajaid siiski ei koondata, küll aga vähendab VW 2030. aastaks nii töökohti kui ka tootmisvõimsust. Nüüdseks on aga VW langetanud otsuse sulgeda Dresdeni tehase, kus toodeti peamiselt elektriautosid.
Ka teised autotootjad on samu samme astunud või kaalunud. Škoda selgitas tänavu, et arutab peaaegu 6000 inimese koondamist, mis oleks osa vajalikest kärbetest, et hakkama saada kuluka elektriautode turule toomisega. Audi kirjeldas mullu plaani sulgeda elektriautode tehas Belgias ja tegi seda veebruaris, misjärel kaotas töö 3000 inimest. Tänavu teatas ka Opeli, Peugeot’ jt omanikettevõte Stellantis, et Euroopa kliimanõuded panevad ettevõtet väga keerukaid otsuseid langetama. Stellantise hinnangul on Euroopa kliimanõuded saavutamatud. Selleks oleks vaja elektriautosid vähemalt kaks korda rohkem müüa, kuid see on paljude põhjuste tõttu võimatu.
Kõigi ettevõtete teadetest jääb kõlama üks ühine põhjus ja see on Euroopa kliimapööre ja -nõuded. Kuid kohustus toota ja müüa üksnes elektriautosid ei mõjuta karvavõrdki tegelikke müüginumbreid. Elektriautosid lihtsalt ei osteta või kui ostetakse, eelistatakse Hiina odavamaid mudeleid.
Euroopa Komisjoni nüüdse ettepaneku üle järgnevad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu läbirääkimised. Jaanuarist juhib läbirääkimisi järgmine eesistujariik Küpros, vahetades välja praeguse eesistujariigi Taani.
Lihtne põhjus miks elektriautot mitte soovida on et seda ei saa kasutada samaväärselt sisepõlemismootoriga autoga. Selle autonoomsus ei ole samaväärne, eriti külmades tingimustes, seda ei saa laadida sama kiiresti kui on tankimine, selle hind on reeglina kallim, see nõuab lisakulutusi laadimissüsteemidele, elektri hind on stabiilselt tõusuteel, selle tootmine on saastavam kui sisepõlemismootoriga autol, selle väärtus langeb kiiremini, selle utiliseerimine ja ümbertöötlemine on keerukam ja kallim, see on raskem ja lõhub rohkem teekatet.
Pisike elektriauto kõlbaks vaid pere teiseks autoks toidupoes käimiseks, suurematel ei näe üldse mingit otstarvet.
Lisaks on uuemate (mitte ainult elektriautode) autode probleem et nad ei ole päriselt sinu omad. Need on kõik reeglina võrku ühendatud ja neid saab käsutada omanikust sõltumata. Lisaks on neil niipalju erinevaid “juhiabisid” mis teevad juhi täiesti abituks ja käivad oma pininate ja vilgutamistega juhile närvidele ning hajutavad tähelepanu liikluselt eemale.
Juba ammu olen endale selgeks teinud et selliseid kärakaid ei soovi.
Minu jaoks jookseb tehno-valdkonnas tõese ja ebatõese piir sealt maalt:
Kõik, mida teevad eraettevõtjad oma raha eest see tasub. Kõik, millele makstakse maksumaksja raha peale on moonutatud tasuvusega ja tegelikult ebatasuv. Pole vahet, kas peale maksmine toimub avalikult või varjatult, otseste või kaudsete meetmete kaudu. Peale maksmine on peale maksmine.
Autotööstus on juba rohkem, kui 100 aastat vana ja sellele pole kunagi peale makstud. Hoopis autotööstus ise on riigile makse maksnud.
Seoses elektriauto tulekuga on hakatud autotööstusele maksumaksja raha peale maksma (el auto ostutoetused, jms).
Seega – elektriauto tegelikult ei tasu.
Kui fossiilsed kütused peaksid tõesti kunagi otsa saama siis võib tulevik olla hoopis suruõhu-autodel. Suruõhu balloonide valmistamiseks ei ole vaja kaevandada kalleid ja haruldasi materjale nagu on vaja akude valmistamiseks. Suruõhu balloonid tulevad odavamad, nende kasutusaeg on pikem.
Googelda otsingusõna: Tata OneCAT
Suruõhk vajab elektrienergiat või fossiilenergiat sest miski peab selle õhu kokku suruma. See surve peab olema päris suur et mingit arvestatavat läbisõitu saavutada. Nagu pommiga sõidaks. Pigem usun isegi rohkem elektriautosse kui saavutatakse naatriumakude suurem energiatihedus. Juba praegu on minu teada Hiinas neid hakatud autodel liitiumakude asemel kasutusele võtma kuna nad on ohutumad ja võimaldavad kiiremat laadimist ning ka rohkem laadimistsükleid. Ka temperatuuritaluvus pidi parem olema. Kõik see eeldab muidugi elektrienergiat.
Seoses sellega “A world-renowned MIT plasma physicist and fusion energy expert, Nuno Lori Loreiro, was found shot multiple times in his Brooklyn apartment, raising urgent questions about the circumstances surrounding his death. ”
Kellelegi on odav ja puhas elektrienergia ikka väga vastukarva!
Ma pole mingi teadja energeetika valdkonnas aga…
…MANAME ENDALE PILT OLUKORRAST KUI FOSSIILSED KÜTUSED HAKKAKSID PÄRISELT OTSA SAAMA
Sellisel juhul tuleks lõpetada energia raiskamine ja tuleks arvestama hakata energeetiliste kadudega, mis tekivad energia muundamisel ühest energialiigist teise energialiiki (mida praegu eriti ei tehta):
Tuule mehaaniline energia muundatakse kõigepealt elektriks, elekter tuleb muundada akudesse keemilise energiana, siis muudetakse see keemiline energia uuesti elektriks ja elektrienergia uuesti mehaaniliseks energiaks (kui käivitatakse elektrimootor). Kokku muundatakse 4 korda energiat ühest liigist teise. Selliste energia ümber muundamistega ühest energialiigist teise energialiiki tekib väga suur ja mõttetu energia kadu. See on lihtsalt selleks, et saaks innovatsiooni loosungit saab lehvitada.
Suruõhu puhul võiks suruõhu-tanklates kasutada vertikaalse teljega tuulikuid, mis on ühendatud suruõhu-kompressoriga ja mis pumpab õhu kohapealsesse mahutisse.
Sellised suruõhu-tanklad peaksid siis asuma linna piirkonnast väljas ja lagedatel aladel.
(Panen siia näitlikustamiseks ühe vertikaalse teljega tuuliku pildi. See on lihtsalt väga väikese võimsusega nn “mängutuulik”. Suruõhu tegelikuks tootmiseks on ikka võimsamaid tuulikuid vaja)
Nii väheneks energia muundamine ühest energialiigist teise energialiiki ainult 2-le korrale – tuule mehaaniline energia suruõhuks ja suruõhk uuesti mehaaniliseks energiaks.
Pommi otsas sõitmise tunne läheb ajapikku mööda. Iga uue tehnoloogiaga võib juhtuda algul õnnetusi. Kõik vajab algul tehnoloogilist täiustamist ja “paika loksumist”. Täna panevad inimesed auto paaki bensiini ja keegi ei mõtle, et ta sõidab pommi otsas. Inimesed julgevad lennata isegi lennukitega.
Lõppude-lõpuks peab selle kõige tasuvuse üle otsustama kunagi era-ettevõtja.
Kui seda hakkab vedama mingi poliitiline agenda siis keeratakse jälle kõik tuksi – jälle hakatakse seda kinni maksma maksumaksja rahaga.
Soome arhitekti hr Savoniuse leiutis eelmise sajandi kahekümnendatest. Et energia muundamist vältida tuleb paigaldada auto katusele puri.
Mina panustaksin rohkem tuumaenergiale.
Raske öelda mida tulevik täpsemalt toob?
Kui kogu Aasia ja Aafrika tahavad sõita elektriautodega siis lähevad kindlasti uraanikaevandused hinda. Tohutu elekter tuleks kõigi nende akude jaoks toota.
Hinda läheksid ka vase- ja alumiiniumikaevandused. Üle kogu maa tuleb vedada hoopis jämedam kaabeldus.
Milliseid materjale tuleb kaevandada ja ümber töödelda naatriumakude tootmiseks ja milliseid materjale tuleb kaevandada ja ümber töödelda suruõhu-balloonide tootmiseks?
Pean ütlema, et ei oska seda praegu võrdlusesse panna.
Mingi sisetunne ütleb, et balloonide tootmiseks on kõiki neid kaevandamisi ja ümbertöötlemisi vähem vaja.
Tean üht-teist autodest aga energeetikast märgatavalt vähem. Katsed tuumaenergia sünteesiga on minu teada lootustandvad. Eriti Hiinas ja ka Ühendriikides. Hiljuti mõrvatud USA tuumateadlane oli teinud selles vallas suuri edusamme. Ma ei tea sellest vallast suurt midagi aga väidetavalt oleks tegemist lahendusega mis pakuks peaaegu lõpmatult üliodavat energiat ja mille tarvis poleks vaja ehitada suuri tuumajaamu vaid saaks neid paigaldada lokaalselt. See välistaks vajaduse võimsate ülekandeliinide järele. Kõige levinum metall maakeral on alumiinium aga vasega võrreldes on ta muidugi vilets elektri ülekandmiseks. Akude jaoks liitiumi asendamine naatriumiga on lahendus kuna naatriumi on võrreldes liitiumiga “jalaga segada”.
Fossiilsete kütuste pärast ma ei muretseks. Seda jätkub küllaga.
Ma paneks kahtluse alla inimeste tehnoloogilise võimekuse nii autode tootmise osas, kui ka üle-üldiselt.
Ikka vaatan jälle demograafilisi suundumusi – iive on negatiivne kõikides riikides, kus valmistatakse autosid või mingit keerukamat tehnikat.
Indias pidavat saama järglasi kõige paremini kerjused. Kellel natukene tehnoloogia peale “aikut” need seal enam positiivse iibega ei ole.
Seda arvestades ei julgeks inimkonnalt oodata olulist tehnoloogiate edendamist.
Ega meie vaated ei olegi nii erinevad inimkonna arengu küsimuses. Tehnoloogiliselt on tehtud justkui suuri edusamme aga vaimne areng tundub isegi tagurpidi läinud olevat. Sellest on ääretult kahju sest arenenud tehnoloogia vaimsete idiootide käes ei tõota muud kui katastroofi.
Teisest küljest leian et inimese põhiülesanne siin maapeal ei ole lihtsalt paljunemine. Kui kahel kerjusel on 10 järglast siis saame kahe asemel kaksteist kerjust ja tulemus ei muuda kellegi elu paremaks. Inimese põhiülesanne peaks olema Inimeseks saamine ja see on pikk tee. Mina olen veel selle alguses. Ma ei tea kuidas suurem osa inimestest tuhandeid aastaid tagasi elas aga väljapaistvamate mõtlejate arusaamad on meieni kirjasõnas jõudnud ning neid uurides jääb mulje et meil on pikalt vaja areneda nende tasemeni jõudmiseks.
Autode ja tehnikaga pole sel jutul küll eriti pistmist aga suures pildis ongi see teisejärguline.
(kordan nüüd osaliselt ühe oma hiljutise kommentaari sisu)
Ma arvan teadvat põhjust, miks inimesed üldse tänaste tehniliste saavutusteni välja on jõudnud. Appi võtan jällegi Darwini:
Varem ei valinud mehed ei naisi ega naised ei valinud mehi. Äiapapad valisid väimehi. Tütrekene sokutati mehele ikka sellele väimehele, kes pärines jõukamast ja edukamast perest. Jõukus omakorda tuli läbi töökuse ja sihikindluse. Sellega on paljunemise eelis olnud kogu aeg sellel töökal ja sihikindlal inimtüübil.
See toimis ilmselt juba enne seda kui me aafrikast välja tulime.
(Meenub üks dok-film ühest aafrika hõimust, kus mehel pidi olema 5 lehma ennem, kui ta võis naise võtta. Kui mehel oli 10 lehma siis võis ta teise naise veel võtta)
Nii on inimesed elanud juba pikemat aega oma enda edendatavas progressiivsuse suunalises “eugeenika-projektis” ilma seda endale teadvustamata.
Tänane globaalne maailm suretab seda kõige “edukamat tõuaretist” välja ja sedagi endale teadvustamata.
“Jõukus omakorda tuli läbi töökuse ja sihikindluse”
Julgen kahelda! Töökus ja sihikindlus aitavad ära elada, jõukaks saadakse müügitehinguga kus kaubaks on au, väärikus ja südametunnistus.
Jõukaks saadakse töökate ja sihikindlate töövilja müügiga.
Muidugi saadakse jõukaks töökate ja sihikindlate töövilja müügiga.
Millega siis omakorda ostjad jõukaks on saanud, et nad töökate töövilja osta jaksavad…?
…aga see on majandusõpiku teema.
Ma üritasin oma eelmise kommentaariga lahti seletada, et miks inimesed üldse oma tehnoloogilise maailmani välja on jõudnud!