Digitaalne, riiki sisenemise ja riigist lahkumise biomeetriline süsteem (EU’s biometric Entry-Exit System, EES) salvestab lühiajalise viisaga Schengeni alale sisenevate isikute näo- ja sõrmejälgede biomeetrilised andmed ning see on plaanis etapiti kasutusse võtta oktoobris, kirjutab The Biometric Update. Täies mahus peaks süsteem töötama kuus kuud pärast esmakasutust ehk järgmise aasta märtsist.
Esialgu on plaanis süsteemi rakendada etapiti ehk mõnes piiripunktis ja osade külastajate puhul. Esimesed 30 päeva registreeritakse süsteemis 10% piirületustest ja 90 päeva pärast kasutusele võtmist juba 35%-50%. Etappide kasuks otsustati seetõttu, et vältida ohtu süsteemi toimepidevusele juhul, kui kõik liikmesriigid võtavad süsteemi samal ajal korraga kasutusse. Liikmesriikidele jääb õigus otsustada, kas süsteem võetakse täies mahus kasutusele kohe või etapiti.
Veel otsustas komisjon alustada maist läbirääkimisi Euroopa Ülemkoguga, et süsteem lõplikult seadustada. Etapiline kastusse võtmine ei tohiks läbirääkimisi aga takistada, sest ülemkogu nõudis juba märtsis, et süsteem kuueks kuus kasutusele võetaks.
Euroopa Parlamendi liikme, Belgia esindaja ja EES-i eest vastutava ametniku Assita Kanko sõnutsi on EES õigusakti vastuvõtmisest möödunud kaheksa aastat. Selle ajaga on julgeolekuohud kasvanud ja nüüdseks on säärane süsteem olulisem kui kunagi varem. Parlamendiliige avaldas kahetsust, et süsteem juba ei tööta, kuna kõik liikmesriigid ei ole valmis seda täielikult kasutusele võtma. Etapiviisiline rakendus peakski seda probleemi aitama lahendada. Seejuures peab Kanko oluliseks, et eesrindlikke riike ei tohiks takistada ega tagasi hoida nn mahajääjad, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, kes pole oma valmisolekust veel teatanud.
Prantsusmaa on viimasel ajal vaeva näinud sellega, et kohendada lennujaamades ja eurotunneli terminalides kasutatavat Parafe biomeetrilist väravat nii, et EES registreerimisnõudest vabastada elamisloaga välisriikide kodanikud. Kuid Prantsuse lennujaamade liidu (UAF) esindaja hinnangul võivad andmekaitseametid seada regulatiivseid takistusi, mistõttu võib süsteemi kasutusse võtmine ikkagi edasi lükkuda.
Šveits aga, kuigi riik ei kuulu ELi, on Schengeni liikmena samuti palju tööd teinud biomeetria kasutuselevõtu nimel. Genfi lennujaama tehnoloogiajuhi Massimo Gentile sõnutsi soovib lennuväli biomeetrilist registreeringut kohtades, kus praegu on vaja näidata passi või pardakaarti. Teisisõnu loodab lennuväli, et uus süsteem asendab pardakaardid. Igal juhul on seadmed ja võimekus Genfi lennujaamas juba olemas ning paigaldatud on SITA biomeetriline riistvara. Zürichi lennujaam kasutab tollis näo biomeetrilisi väravaid ja on 2022. aastast peale töötanud selle nimel, et EES-i kasutusse võtta Secunet tehnoloogia abil. Küll aga peavad Šveitsi lennujaamad veel pisut ootama, sest valitsuse heakskiitu pole oodata enne järgmise aasta lõppu.
Euroopa Parlamendi teate järgi on riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi puhul esimene selline, kus EL piiridel kogutakse süsteemselt biomeetrilisi andmeid, sh sõrmejäljed ja näo kujutis. Seni on EES-i juba kolm korda edasi lükatud, sest peamiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland olid selle vastu keeruka IT taristu tõttu. Veel on leitud, et süsteem tooks Euroopa piiridele pikad järjekorrad ja ooteajad, kuid Euroopa Parlamendi nüüdse teate alusel süsteem väidetavalt hoopis leevendab järjekordi.
