Tavaliselt tähistab Hongkong jõule suurejooneliselt. Linna kõrghooned on varasemalt säranud jõulutuledes, ehitiste seintele kuvatud jõulupite, isegi jõuluvana on roninud tohutuid torne pidi ja põhjapõdrad justkui siin-seal hõljunud. Kuid sel aastal on Hiina kommunistlik partei käskinud pidustusi vähendada, kuigi ei ole jõule otseselt keelanud, kirjutab The Daily Sceptic.
Ametlikult on Hiina ateistlik riik, kuid jõulud on seal populaarsed. Mandri-Hiinas on kirikuid ja ülikoole, mille misjonärid on asutanud ammu enne kommunistlikku režiimi. Nüüdseks allesjäänud kirikud kuuluvad peamiselt Ameerika evangeelsetele rühmadele, nt Kristuse Kirik (Church of Christ), mis tegutseb ka Taiwanil ja Tais. Leidub ka seitsmenda päeva adventiste (Seventh Day Adventists), kes juhivad Hangzhous erahaiglat. Need usuvoolud on arvatavasti nõustunud järgima Hiina valitsuse kehtestatud piiranguid ehk kiriku tegevust kontrollib valitsus ja kirik ei tohi usku propageerida. Nende piirangute tõttu pole näiteks roomakatoliku kirik pikka aega saanud Hiinas avalikult tegutseda. Varem Rooma ei nõustunud Hiina nõudmisega, et võimudel peab vaimulike ametisse nimetamise juures olema sõnaõigus. Kuid Rooma on siiski Hiina valitsusega jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt Rooma valib vaimulikud, kuid ametisse nimetamine eeldab Hiina valitsuse heakskiitu. Kusjuures lepet pikendati hoolimata asjaolust, et väidetavalt on Hiina seda rikkunud, nimetades Shanghais piiskopi ametisse ilma Vatikani poole pöördumata.
Peale jõulude vähendamise ja kirikute tegutsemispiirangute andis Hiina kommunistlik partei sel aastal korralduse eemaldada kirikutest ristid ning asendada need president Xi Jinpingi kujutistega. Säärane Hiina kommunistliku partei sekkumine kiriku tegevusse on andnud aluse eeldada, et tulevikus on piirangud senisest palju suuremad. Samuti on põhjust muretseda nii jõulude kui ka kristluse säilimise pärast üldiselt, sh erihalduspiirkonnas Hongkongis, kus katoliiklus on levinud. Kui praegu “pääsevad” Hongkongi kirikud mõnetiste “soovitustega”, sest erihalduspiirkond ei ole veel Hiina kommunistliku partei täieliku võimu all, siis tulevikus see tõenäoliselt muutub.
Hiina võimud ei piirdu üksnes traditsiooniliste kombetalituste keelustamisega, vaid paistavad olevat võtnud ette suurema ümbermõtestamise. Nii julgustab keskvalitsus aasta lõpus tähistama hoopis Maomas’t – Mao Zedongi sünnipäeva 26. detsembril. Partei põhjenduse kohaselt ei olevat Jeesus inimkonna päästja, vaid ikka Mao, kes päästis Hiina imperialismist, kolonialismist, vaesusest ja kapitalistlikust rõhumisest. Propageerides Maomas’t, vaadatakse aga mööda esimees Mao verisest pärandist. Näiteks miljoneid hukkunuid põhjustanud suurest näljahädast aastatel 1959-1961, mis oli otseselt tema kollektiviseerimise ja industrialiseerimise poliitika tulemus. Samuti vaadatakse mööda nn kultuurirevolutsioonist, mil aastatel 1966-1976 rakendati poliitilistel põhjustel laialdaselt punast terrorit ning mis tõi samuti kaasa miljoneid hukkunuid ja viis niigi vaesunud Hiina veelgi sügavamasse kaosesse. Seetõttu tähistavad vabaduste pooldajad ja teisitimõtlejad provokatiivse vastusena Maomas’le hoopis Mao surma päeva 9. septembrit nii, et valmistavad kuivatatud liha, mis on vihje Mao säilmetele Pekingi mausoleumis.
