23andMe’i asutamisest peale 2006. aastal on paljud sinna saatnud oma DNA-proovi, et saada rohkem teada terviseriskide, päritolu või võimalike sugulaste kohta. Teenust kasutanute hinnangul vääris saadav teave DNA jagamise riski. Kuid märtsis esitas ettevõte pankrotiavalduse ja algatas varade müügiprotsessi, mistõttu ettevõtte kogutud geeniandmete tulevik on ähmane, vahendab CNBC. Esialgne müük hõlmab miljonite inimeste DNA-d, kuid on ka võimalus, et ettevõte müüakse tükkhaaval ja uusi omanikke võib lõpuks olla mitu.
Praegu on 23andMe keskendunud peamiselt teadus- ja arenduspartnerlusele ravimifirmadega, sest geeniuuringute tarbijamüük ei kestnud lõputult. Nii müüb 23andMe geeniandmeid teistele ettevõtetele koondina ja osana suuremast tervikust, aga ei edasta identifitseerimis- ega registreerimisandmeid (nt nimi või meiliaadress). Mõningaid andmeid, näiteks sünniaega, säilitab 23andMe geeniandmetest eraldi ja neid jagatakse juhuslike tähistega.
Spetsialistid on aga esile tõstnud, et pankrotivara müügi korral võib uus omanik seniseid privaatsustavasid muuta. Näiteks leiab õigusteaduste professor Margaret Hu, et tegemist on privaatsuse ja andmekaitse katastroofiga. Professor arvab, et pankrotimenetluses ilmselt ei pöörata andmekaitsele kuigi suurt tähelepanu ning kõrgeima pakkumuse tegija võib saada geeni- ja isikuandmed ning neid omakorda edasi müües ka omavahel siduda. Kui aga geeniinfo satub valedesse kätesse, nt mõne välismaise ettevõtte kätte, võib mõjutatud olla isegi riigi julgeolek.
Küberturbefirma Trend Micro ohuanalüüsi asepresident Jon Clay sõnutsi tuleb 23andMe pankrotti tõepoolest ohuna võtta. Clay toob välja, et 23andMe andmed on küberkurjategijatele uskumatult väärtuslikud ja mitte ainuüksi seetõttu, et isikud on tuvastatavad, vaid ka seetõttu, et neid saab kurjal moel ära kasutada, nt identiteedivargus, väljapressimine või meditsiiniline pettus. Ohuanalüütiku sõnutsi on võimalik tarbijatele sihtida veenvaid pettuseid ja temaga sotsiaalselt manipuleerida. Näiteks saab väita, et keegi on kellegi sugulane või saata isikule valeteateid tema võimalike terviseriskide kohta.
Samas on ka spetsialiste, kelle hinnangul 23andMe pankrotiga mingeid uusi, erilisi riske ei kaasne ega ole tegemist täiendava privaatsusohuga. Olemasolevatest küberohtudest on aga juba varem kirjutatud, mistap on panktrotki pigem vaid meeldetuletus isikuandmetega seotud küberohtude kohta.
23andMe on kinnitanud, et püüab leida ostjat, kelle arusaam andmekaitsest ja privaatsusest on praeguste omanikega sama. Kuid pankrotiavalduses seisab tavapärane eesmärk müügiga “maksimeerida ettevõtte väärtust”, mis pigem kinnitab kahtlust, et andmekaitse ei pruugi olla müügi juures esikohal.
23andMe läks börsile 2021. aastal pärast ühinemist eriotstarbelise omandamise ettevõttega (SPAC). Peagi oli ettevõtte väärtus 6 miljardit dollarit, kuid seejärel on ettevõtte aktsia hind kukkunud enam kui 99%, sest ei suutnud kasumit teenida. Kusjuures 2023. aastal teatas ettevõte suurest andmekaitserikkumisest, kui häkkeritel õnnestus taaskasutatavate paroolide rünnaku kaudu pääseda ligi kasutajate andmetele. Varastatud andmeid müüdi foorumites väitega, et seal on üle miljoni aškenazi juudi geeniinfo. Häkkeritel õnnestus saada isiku soo, sünniaasta, geneetilise ja geograafilise päritolu andmed. Pärast kohtumenetlust nõustus 23andMe tasuma 30 miljonit dollarit kahjutasu ja lubas kolm aastat turvalisust seirata.
23andMe pankrotiteatele järgnenud päevadega on paljud kliendid oma andmed ettevõtte andmebaasist kustutanud või konto sulgenud. Sellest hoolimata jääb küsimus, kas “kustutatud konto ja andmed” ikka on päriselt kustutatud või on kusagil serveris või pilves varukoopiad siiski alles ning hiljem ka pankrotivara hulgas.
