Chris Barber ja Tamara Lich olid Ottawas veokijuhtide 2022. aasta protesti ühed eestvedajad. Meeleavaldusega võideldi vaktsiinisunni ja arutute pandeemiareeglite vastu, kuid võimud ajasid mitu nädalat protestinud inimesed karmide jõuvõtetega laiali. Seejuures läks riik pretsedenditu sammuna ka nn vabaduste kolonnis osalenute isikliku omandi kallale, külmutades inimeste ja ettevõtete vara. Kuigi protest oli rahumeelne, otsustas toonase peaministri Justin Trudeau juhitud valitsus selle laiali ajamiseks kasutada hädaolukorra seadust (Emergencies Act), mis andis föderaalvalitsusele väga suure võimu – mh võimaluse keelata ja laiali ajada kogunemisi või külmutada ja konfiskeerida isikute vara.
Peale niigi julma protesti mahasurumise tabas selle eestkõnelejaid veelgi karmim saatus. Tamara Lich arreteeriti esimest korda 2022. aasta 17. veebruaril, kusjuures kohus ei võimaldanud tal vabaneda isegi mitte kautsjoni vastu. Ta vabanes alles 7. märtsil. Sama aasta 7. juunil arreteeriti naine uuesti, süüdistatuna esimese vabastamise tingimuste rikkumises, sest oli osalenud auhinnagalal ja veebisaates. Ka siis ei võimaldatud talle esialgu kautsjonit ja naine veetis kuu aega vanglas. Kuid ka vabastamise järel ei lõppenud süüdistused ega kriminaalmenetlused, vaid Lich on sellest peale pidanud end kohtus kaitsma koos teise organiseerija Chris Barberiga. Neid süüdistati avaliku korra rikkumises, politsei töö takistamises ja teiste isikute korrarikkumisele kihutamises ning hirmutamises.
Aprillis mõistis Ontario kohtunik Heather Perkins-McVey Lichi ja Barberi protesti korraldamise eest süüdi ja nüüd määrati karistus. Barberi ja Lichi 18-kuulised tingimisi karistused algavad 12-kuulise koduarestiga, millele järgneb 6 kuu pikkune liikumispiirang kell 22.00–05.00. Nad peavad ka tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Tööle või määratud pereliikmete juurde võivad süüdi mõistetud siiski minna. Kuna Lich on vanglas pidanud olema juba enam kui 70 päeva, kestab tema liikumispiirang kolm ja pool kuud, mitte kuus kuud.
Kohtumenetluses leidis kohtunik Perkins-McVey: „Süüdistatavad panid toime tõsise kuriteo. Süüdistatavate tegevus on avaldanud olulist kahjulikku mõju Ottawa kodanikele, kes soovisid ainult jätkata elu oma kogukonnas ilma ööpäevase signaalitamiseta, läbipääsmatute teedeta, mis olid blokeeritud müra tekitavate ja diiselkütuse heiteid eraldavate veoautodega, mis muutsid mõnikord isegi oma hoonest väljumise võimatuks.” Perkins-McVey kirjeldas Lichi kui kolonni nägu ja Barberit kui kolonni rokkstaari.
Lichi advokaadi Lawrence Greensponi sõnutsi kaalub tema klient süüdimõistva otsuse ja karistuse edasi kaebamist. „Kanadas peab põhiseadusega kaitstud sõnavabadus, mis julgustab rahumeelset kogunemist, olema ülimuslik omandiõiguse üle,” ütles advokaat. „Tamara rääkis ainult rahumeelsest kogunemisest ja julgustas inimesi tulema Ottawasse rahumeelselt ja seaduslikult kogunema. See on kõik, mida ta tegi. Kui see jääb kriminaalkuriteoks, kui see jääb kehtima, siis olen ma väga mures (sõnavabaduse) tuleviku pärast. Kaalume tõsiselt süüdimõistva otsuse edasi kaebamist,” selgitas Greenspon.
Kohtumenetluse juures on tähelepanuväärne tõsiasi, et prokuratuur taotles Tamara Lichile seitsmeaastast vangistust ja Chris Barberile kaheksa-aastast vangistust, kaitseadvokaat aga tingimusteta vabastamist. Kohtunik Perkins-McVey sõnutsi on prokuratuuri ja kaitse niivõrd vastandlikud ettepanekud pretsedenditud ja näitavad Kanada poliitilist lõhestatust, viidates sügavale erimeelsusele ühiskonnas, kus pooltel on väga erinev arusaam protestijate tegude tõsidusest ja seega ka karistusest. Igal juhul pidas kohtunik Perkins-McVey prokuratuuri taotlust erakordseks ja enneolematuks ning liiga karmiks, kaitse taotlust aga liiga leebeks. Sellest ka nüüdne tingimisi karistus, mida kohus peab piisavaks hoiatuseks ja hukkamõistuks.
2024. aasta jaanuaris on Kanada föderaalkohus otsustanud, et toonase riigi peaministri Justin Trudeau otsus kasutada hädaolukorra seadust, et protesti laiali ajada, oli ebaseaduslik ja põhiseadusega vastuolus. Asja arutanud kohtunik Richard Mosley leidis, et riiklikku hädaolukorda ega ohtu Kanada julgeolekule ei olnud. Need on aga seaduses sätestatud õiguslikud nõuded hädaolukorra väljakuulutamiseks, et vältida seaduse kuritarvitamist. Kohtunik leidis ka, et pangakontode külmutamine rikkus põhiseaduslikku õigust olla kaitstud põhjendamatute otsingute ja arestimiste eest ning et protesti piiramine rikkus sõnavabaduse õigust. Valitsus kaebas otsuse 4. oktoobril 2024 edasi, aga praegu on kohtumenetlus veel pooleli.
Kanada valitsus on siis kommunistide või liberaalsotsialistide valitsus, keda kamandavad satanistid e. illuminaadid? See kohtunik oli ebaõiglane, aga siiski peenendas nende koroonavastaste aktivistide karistust. See oli siiski liiga karm karistus ja minu meelest peab see kohtunik Perkins-McVey, Kanada peaministrer Justin Trudeau ja Kanada valitsus arvestama, et nad võivad tulevikus ise vanglasse sattuda, kuna kuritarvitasid oma võimu ja rikkusid räigelt inimõigusi!