Jeruusalemma Hadassahi meditsiinikeskuse vanemneuroloog dr Roy Dayani sõnutsi tekkis idee teha juturobotitele kognitiivsete võimete katse lugematutest uuringutest, mille järgi tehisintellektid on arstidest võimekamad. Näiteks on viimase kahe aasta uuringud näidanud, et ChatGPT suudab suurepäraselt sooritada arstiteaduskonna sisseastumiseksami ja USA arstilitsentsieksami, vahendab Newsweek.
Väidetakse, et mõne eriala puhul oskavad keelemudelid arstidest täpsemini diagnoosida ja saada paremaid patsiendi rahulolutulemusi, vastates digitaalsetele päringutele. Rahvusvahelised meditsiiniajakirjad ja ajakirjandus on arutanud, kas tehisintellekt asendab lõpuks arstid. Küsimus on igati põhjendatud, sest 2024. aasta uuringu alusel 10% tarbijatest seda usub.
Seetõttu tegid Hadassahi meditsiinikeskuse, Tel Avivi ülikooli ja Londoni QuantumBlack Analyticsi neuroloogid ja teadlased viiele tehisintellektile (ChatGPT-4, GPT-4o, Claude, Gemini 1 ja Gemini 1.5) Montreali kognitiivse hindamise (MoCA). Katsega hinnatakse kognitiivseid kahjustusi mitme lihtsa ülesandega, näiteks tuleb kopeerida kuubikut, nimetada võimalikult palju F-tähega algavaid sõnu ja lahutada sajast seitset kuni nullini.
Teadlaste üllatuseks ei saanud ükski mudel täistulemust 30 punkti. Enamik jõudis 18–25 punktini, mis viitab varase dementsusega seotud kergele kognitiivsele kahjustusele. Kõik mudelid ületasid keskmist inimest tähelepanu ja mälu ülesannetes, kuid jäid hätta visuaal-ruumilistes ülesannetes, näiteks sellistes, kus paluti joonistada või orienteeruda universumis. Visuaal-ruumiline taju on diagnoosides oluline, eriti neuroloogias, kus vastus võib peituda pinna all. Nii kasutatakse diagnoosides ka patsientide kehakeelt ja intonatsiooni. Tehisaru võib küll vastata patsiendi sõnadele, kuid sama oluline on ka see, kuidas patsient seda ütleb.
Teadlased katsetasid vestlusroboteid ka Bostoni diagnostilise afaasiauuringu „Küpsiste varguse“ pildiga, kus toolil seisev poiss püüab küpsiseid varastada. Patsient peab kirjeldama joonisel toimuvat ja selle alusel teadlased hindavad kõne- ja keelefunktsioone. Uuringus leiti, et kõik keelemudelid tõlgendasid pildi osi õigesti, kuid ükski neist ei väljendanud muret, et poiss on kukkumas. Uuringu autorite sõnutsi on selline empaatia puudumine tavaliselt seotud frontotemporaalse dementsusega. Vanemate keelemudelite MoCA tulemus oli kehvem kui uuemate versioonide puhul, mistõttu autorid vedasid paralleeli vananeva tehisaru ja inimaju sarnasele dementsusriskile.
Dr Dayan ütles, et uuring on tehtud naljaga pooleks ja metodoloogiliselt ei tohiks keelemudeleid uurida inimestele mõeldud meetoditega. Siiski loodab teadlane, et tulemus tekitab vestluse tehisintellekti ja inimarstide erinevustest ning mõlema olulisest rollist. Kuigi paljude uuringute järgi võib ChatGPT eksamitel edestada arste ja inimesed kalduvad arvama, et arste pole peagi enam vaja, siis tegelikult on siiski vahel vaja inimeste omavahelist suhtlust.
Üldiselt on Iisraeli teadlaste uuring tekitanud arstide ja tervishoiujuhtide seas vastakaid arvamusi. Stanfordi ülikooli professor Robert Pearl leiab, et tulemused meenutavad pigem laste kognitiivset arengut, mitte kognitiivset langust eakatel. Pearli sõnutsi on tehisaru lühikese ajaga teinud märkimisväärseid edusamme. ChatGPT ilmus veidi üle kahe aasta tagasi ja kui see on nii nutikas kaheaastaselt, siis on see tõenäoliselt viieaastasena eriti andekas. Professor võrdleb tehisarusid praegu pigem meditsiiniüliõpilastega ja kuigi ta ei usaldaks tudengile lõplikku diagnoosi ega raviotsust, usaldaks ta teda kui abilist. Igal juhul on ta veendunud, et tehnoloogia päästab lõpuks igal aastal palju elusid. Ühtlasi loodab Pearl, et tehisaru vähendab ka arstide läbipõlemist, lubades neil oma töös keskenduda inimlikule poolele.
Dartmouthi kolledži neuroteaduste dotsent dr Thomas Thesen leiab, et inimestele mõeldud katsed keelemudelite peal on natuke nagu palve teha kalkulaatoril kätekõverdusi. Kuigi säärased katsed pole mudelitele jõukohased, oskavad need siiski teha paljut muud ehk kõike seda, milleks nad on loodud. Dartmouthi ülikooli dotsent dr Roshini Pinto-Powelli hinnangul võivad tehisarud sageli päringutele vastata küll suurema empaatiavõimega kui arstid, kuid mingeid empaatiatasemeid ei suuda robotid iial jäljendada ega mõista, mistõttu tehisarud niipea ilmselt arstiametit endale ei haara.
