Riigikohtus oli arutusel valimisvaatleja ja MTÜ Ausad Valimised juhatuse liikme Märt Põder-i kaebus, milles ta heitis riigi valimisteenistusele (RVT) ette elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi õigeaegset avaldamata jätmist. Koodi ei avalikustatud enne 30. septembril toimunud proovihääletamist, vaid seda tehti alles 3. oktoobril.
Seaduse järgi tuleb lähtekood avaldada „enne valimisi“, mis valimisteenistuse ja Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul viitab e-hääletamise algusele ehk 13. oktoobrile. Varasemat mitteavaldamist põhjendas valimisteenistus muu hulgas sellega, et koodiga tehakse pidevalt tööd ning vahepealsete versioonide avaldamine võib tekitada segadust ja ohustada valimiste usaldusväärsust.
Riigikohus leidis oma otsuses, et lähtekood ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon tuleb avaldada siiski enne proovihääletamise algust, mistõttu oli valimisteenistuse tegevus õigusvastane. Kohus märkis, et proovihääletamisel on kaalukas roll valimiste ettevalmistamisel ning e-hääletamist ei saa alustada ilma edukat proovihääletust läbimata. Proovihääletamise vastavust seadusele ja tehnilisele dokumentatsioonile peab hindama audiitor ning vaatlejatel on valimistoimingute juures ainult passiivne roll.
Samas on kohtu hinnangul vaatlejatel siiski oluline osa selles, et järgitakse valimispõhimõtteid ja valimised on lõppkokkuvõttes demokraatlikud. Oma õigusi saavad vaatlejad täies mahus teostada ainult juhul, kui neile on enne proovihääletust kättesaadavad nõuded, millele elektrooniline hääletamine peab vastama.
Riigikohus nentis, et lähtekoodi avaldamisaja puhul tuleb ühelt poolt arvestada sellega kaasneda võivaid riske, aga teisalt ka vaatlejate õigusi, avalikkuse huvi ja valimistoimingute läbipaistvuse põhimõtet. Lähtekoodi avaldamine ei välista selle hilisemat muutmist, kui muudatused on avalikud ja selgelt jälgitavad.
Samas pole kohtu hinnangul alust arvata, et viivitus lähtekoodi avaldamisel oleks võinud mõjutada proovihääletuse tulemust ja elektroonilise hääletamise õiguspärasust.
Riigikohus teisest kaebusest: vaatlejaõigusi riivati 5 toimingu puhul
Lisaks sellele tuvastas Riigikohus juba reedel, et Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) on esklikult jätnud läbi vaatamata ka MTÜ Ausad Valimised varem esitatud kaebuse ning valimisvaatleja õigusi on riivatud vähemalt viies kaebealuses punktis.
VVK-le esitatud kaebusega vaidlustati kaheksa RVT kui valimiste korraldaja toimingut, mis kaebja hinnangul riivasid tema kui vaatleja õigusi:
1) RVT saatis täpsema teabe valimiste vaatlemise kohta üksnes elektroonilise hääletamisega seotud toimingutele registreerunud vaatlejatele. See on vastuolus valimiste avalikkuse põhimõttega.
2) Elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni (sh e-hääletuse üldraamistikku) ei avaldatud enne 29. septembrit 2025, mil loodi elektrooniliste häälte võtmed. Seetõttu ei saanud kaebaja sel kuupäeval tehtud toiminguid sisuliselt hinnata.
3) Elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi ei avalikustatud enne 29. ja 30. septembri 2025. a võtmete loomist ning proovihääletamist, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik anda sisulist hinnangut nende toimingute korrektsusele.
4) Infosüsteemide audiitori hankedokumendid avaldati hilinenult ning audiitor lähtus võtmete loomise ja proovihääletamise toiminguid auditeerides 26. septembril 2025 allkirjastatud, kuid avaldamata dokumentidest. Lisaks ei käitunud audiitor 29. ja 30. septembri 2025. a toimingute käigus sõltumatu ja erapooletuna.
5) Vaatlejatel ei võimaldatud tutvuda andmetega, mis võimaldaksid veenduda valijarakenduse kontrollsummade ja valimiste veebilehe autentsuses, mida RVT oli vaatlejatele saadetud e-kirjas lubanud.
6) Kaebaja ei saanud 29. ja 30. septembri 2025. a toimingute käigus kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu ega pahavara puudumist. Selles ei veendunud ka audiitor. Lisaks ei selgitanud RVT vastuses kaebaja avaldusele, mida on võetud ette 2023. ja 2024. a võtmete loomise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
7) RVT piiras kaebaja õigust 29. ja 30. septembri 2025. a avalikke toiminguid salvestada ning salvestisi avalikustada.
8) RVT takistas 30. septembri 2025. a toimingute käigus kaebajat suulisi avaldusi esitamast ega juhendanud vaatlejaid, kuidas esitada suulisi avaldusi puuduse kohta juhul, kui avaldus soovitakse esitada kohe pärast puuduse ilmnemist. Vaatlejad ei saanud end vaatlemise alguses esitleda, tuvastada ega registreerida.
VVK jättis kaebuse läbi vaatamata ja sealt edasi liikus arutelu Riigikohtusse. Riigikohus tuvastas, et VVK eksis, kui jättis kaebuse täies mahus läbi vaatamata. “Kaheksast kaebuses vaidlustatud toimingust viie puhul riivati kaebaja vaatlejaõigusi, mistõttu tulnuks selles osas VVK-l kaebus sisuliselt läbi vaadata ja hinnata riivete õiguspärasust,” seisab Riigikohtu eelmisel reedel tehtud otsuses.
Seetõttu tühistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevavle kolleegium viie punkti osas VVK otsuse: “(a) elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni avaldamata jätmine enne elektrooniliste häälte võtmete loomist 29. septembril 2025, (b) elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi avalikustamata jätmine enne 29. ja 30. septembri 2025. a võtmete loomist ja proovihääletamist, (c) valijarakenduse kontrollsummade ja valimiste veebilehe autentsuses veenduda mittevõimaldamine 29. ja 30. septembri 2025. a valimistoimingute käigus, (d) vaatlejate õiguse piiramine salvestada 29. ja 30. septembri 2025. a avalikke valimistoiminguid ning neid salvestisi avalikustada ja (e) vaatlejate takistamine esitada 30. septembri 2025. a proovihääletamise ajal suulisi avaldusi.” Riigikohtu korraldusel tuleb VVK-l tühistatud osas teha uus otsus.
Artiklit on 28.10.2025 kl 17.33 täiendatud ja lisatud teise kaebusega seonduv osa.
Sellest artiklist saan ma aru et VVK-l on lubatud seadust rikkuda. Kas kellelgi veel!