Kreeka valitsus plaanib muuta tööseadust nii, et ühe tööandja juures võiks tööpäev kesta kuni 13 tundi. Töötajate keskliit (The General Confederation of Greek Workers, GSEE) reageeris vihaselt ja leiab, et Kreeka valitsus üritab kinnistada tava, mis kurnab töötajaid füüsiliselt ja vaimselt, ilma et see tegelikult parandaks Kreeka majanduse tootlikkust.
Valitsuse eelnõu näeb ette, et sama tööandja juures võib töötaja teha kuni 13-tunniseid tööpäevi. Seni võis nii pikki tööpäevi teha vaid töötades eri tööandjate juures. Töö- ja sotsiaalkindlustusminister Niki Kerameos selgitas küll, et töötajad saavad sellise ületunnitöö eest õiguse nõuda märkimisväärset 40% lisatasu. „Kui töötad kuni 13 tundi kahe tööandja juures, on lisatasu 104 eurot. Kui töötad sama palju ühe tööandja juures, on lisatasu 119 eurot,” ütles ta.
Eelnõu järgi on kavas kehtestada siiski mõned kaitsemeetmed, mis tagavad, et töötaja ei saa töötada rohkem kui 48 tundi nädalas nelja kuu jooksul ja et aastane ületunnitöö ei ületa 150 tundi. Pikema tööpäeva eesmärk on tööministeerium väitel toetada Kreeka majanduse jaoks olulisi sektoreid, näiteks majutus ja turism, kus on raskusi töökohtade täitmisega. Seega on väidetavalt tegemist püüdega kohaneda tööjõupuuduses vaevleva tööturuga ja sooviga paremini vastata tööturu tänapäeva vajadustele.
Töötajate keskliidu hinnangul ei saa tööaja pikkust, puhkeaegu ja puhkust reguleerida valitsuse sekkumisega, vaid ainult sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu. Liit kirjeldas nüüdset plaani kui katset lammutada kollektiivset tööõigust ja jõudis järeldusele: „Me ei luba, et Kreeka, kes on juba palgatöötajate elu- ja töötingimuste “esiridades”, saaks ka Euroopa Liidu kõige dereguleerituma tööseaduse.”
Liidu hinnangul avab uus “võimalus” ukse kuritarvitustele töötajate arvelt. „Sa ärkad hommikul üles. Lähed kell 8 tööle ja töötad pidevalt kuni kella 21-ni. Kas see on jätkusuutlik? Kas see on jätkusuutlik sinu tootlikkuse seisukohalt? Kas see on jätkusuutlik sinu tervise seisukohalt? Kas see on jätkusuutlik sinu pereelu, isikliku elu ja muude kohustuste ühitamise seisukohalt? Meie arvates ei ole see jätkusuutlik. Kõrgeima tootlikkusega riigid, nagu Taani, Soome ja Saksamaa, on riigid, kus tööaeg on kõige lühem,” ütles töötajate keskliidu tööinstituudi peadirektor Christos Goulas.
Ateena majandusülikooli (Athens University of Economics and Business) uuringu „Karjäär ja kandidaadid 2024” järgi on Kreeka töötaja üks peamisi soove tasakaalus töö- ja eraelu, eriti noorte seas. Tegemist on kolmanda peamise teguriga, mis mõjutab tööandja valikut, jäädes alla vaid palgale ja töökoha kindlusele. Teisalt nõuavad Kreeka tööandjad paindlikumaid töötingimusi, sest keerukas on leida töötajaid ja täitmata töökohad ohustavad ettevõtteid. Töötus ongi Kreekas langenud 8,3%-ni, mis on 17 aasta madalaim tase, aga tasub märkida, et Kreeka keskmine palk on praegu peaaegu poole madalam Euroopa keskmisest palgast.
