“Ma usun, et olmasolev viha õhutamise vastane seadusandlus vajab tugevdamist. Kuid selle tegemiseks vajame me konsensust ja praegu meil seda ei ole,” ütles Iirimaa justiitsminister eelmisel nädalal riigi rahvusringhäälingule RTE, vahendab Reuters.
Iiirimaa on karmi vihakõneseadusega tegelenud juba pikalt ning esmakordselt jõudis see parlamendi ette kahe aasta eest ning valitsus põhjendas uut karmi seadust vajadusega ajakohatada viha õhutamise vastaseid regulatsioone, sest need ei arvesta uue reaalsuse ehk sotsiaalmeediaga.
2023. aastal võeti parlamendi alamkojas ka vastu, kuid jäi siis seisma. Mullu novembris toimusid Iirimaa pealinnas Dublinis laiaulatuslikukd ebaseaduliku sisserände vastased protestid ja rahutused, mis puhkesid vastusena ühe sisserändaja poolt toime pandud jõhkrale pussitamisele, kus kannatanuks kolm last ja nende hooldaja. Inimeste turvalisuse tagamise asemel reageeris toonane peaminister Leo Varadkar jõuliselt hoopis protestidele, lubades nii uue vihakõneseaduse kui näotuvastussüsteemide abil rahututele protestijatele karme karistusi.
Nagu oleme varem kirjutanud, nägi tänaseks seisma pandud eelnõu ette, et karistada saab inimest ka selle eest, kui ta valmistab või omab materjali, mis võib tõenäoliselt õhutada vaenu samas seaduses kaitse alla võetud tunnustega isiku või isikute grupi vastu. Nn kaitstud tunnustena oli eelnõus loetletud rass ja nahavärv, rahvus ja päritolu, usk, seksuaalne orientatsioon, puue ning sugu. Kusjuures sugu tähendab eelnõu järgi nii seda sugu, mis inimesel päriselt on kui sugu, mille inimene on endale ise valinud ja mille järgi end identifitseerib. Teisisõnu oli eraldi kaitstava grupina välja toodud transsoolised isikud. Samuti näib, et eelnõu puhul ei kehtinud ka täielikult süütuse presumptsioon ja süüdistatav peaks selle järgi hakkama, vähemalt osadel juhtudel, oma süütust ise tõendama. Nimelt oli eelnõu tekstis kirjas, et kui on tõestatud, et süüdistatava isiku valduses on vaenu õhutavat materjali, on mõistlik eeldada, et see polnud mõeldud isiklikuks kasutamiseks kuni vastupidist pole tõestatud. Vihakõne karistustena oli eelnõus ette nähtud rahtrahv või kuni viieaastane vanglakaristus.
Eelnõu pälvis palju rahvusvahelist kriitikat. Avalikult kritiseerisid seda näiteks näiteks suurettevõtja ja sotsiaalmeediaplatvormi X omanik Elon Musk, endise Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi poeg Donald Trump Jr., Kanadast pärit tuntud vabamõtleja, kliiniline psühholoog Jordan B. Peterson jt.
Musk ütles tänavu ka, et X on valmis sõnavabaduse nimel Iirimaa vihakõneseaduse vaidlustamisi kohtutes rahastama.
