Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) eeskirjade järgi võib praegu iga spordiala ise otsustada, kas transnaised ehk mehed, kes nimetavad end naiseks, võivad naiste võistlustel osaleda, kui nende testosteroonitase on alla määratud künnise. Kuid uue presidendi Kirsty Coventry juhtimisel arutab olümpiakomitee reeglite muudatust nii, et transsooliste olümpiavõistluste keeld kohalduks kõigile spordialadele üldiselt, kirjutab Daily Mail.
Olümpiakomitee meditsiini-, tervise- ja teadusdirektor dr Jane Thornton esitas ka teadusliku ülevaate transsoolisuse ja soolise arengu erinevuste (DSD) kohta. Teadusdirektor rõhutas, et mehena sündinutel on püsivad füüsilised eelised. Sama tõdes ÜRO aruanne, mille järgi on bioloogilistel meestel soospetsiifilised eelised, nad on tugevamad ja nende testosteroonitase on kõrgem juba enne teismeiga. Seega on neil paljudel spordialadel eelised. Spordiliidud küll nõuavad, et naistevõistlustel osaledes peavad end naiseks nimetavad mehed võtma ravimeid, mis suruks testosteroonitaset alla, kuid need ei kõrvalda juba omandatud eeliseid ega täida soovitud eesmärki. Samuti võivad need kahjustada nn transnaiste endi tervist.
Peale selle selgus ÜRO aruandest „Naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald spordis“, et 2024. aastaks oli enam kui 600 naissportlast umbes 400 võistlusel kaotanud kokku 29 spordialal end naiseks nimetavatele meestele rohkem kui 890 medalit. Uuringu järgi on naistespordis murekohti muidki. Näiteks sotsiaalsed stereotüübid, seksism, piiratum juurdepääs treeninguruumidele ja napimad toetused-tasud. Seetõttu leiab autor Alsalem, et lubades end naisena identifitseerivaid mehi naistevõistlustele, kahanevad naiste turvalised, õiglased ja väärikad tingimused spordis veelgi. Autor kutsus ÜRO-d rohkem kaitsma naisi ja tüdrukuid spordis. Tema arvates tuleks luua n-ö avatud kategooriad ning et vaja on leida salajased ja lihtsad soouuringud, et tagada kaasatus ja naiste jaoks õiglus.
Igal juhul paistab olümpiakomitee nüüd liikuvat trassooliste võistluskeelu suunas. Ilmselt ei jõustu reeglite muudatus veel järgmise aasta veebruaris Itaalias peetavate taliolümpiamängude ajaks. Seda isegi siis, kui komitee jõuab muudatuse välja kuulutada veebruaris, sest heakskiit ja kinnitamine vajavad vähemalt poolt aastat.
Olümpiakomitee president Coventry võitles naiste kategooria kaitsmise eest juba presidendiks kandideerides ja nüüdse plaaniga täidaks president oma lubaduse. Peale selle aitaks otsus vältida ebamugavaid erimeelsusi USA president Donald Trumpiga 2028. aasta Los Angelese olümpiamängude eel. Meenutuseks, et juba veebruaris allkirjastas USA president korralduse, millega keelas nn transnaistel osaleda naiste spordivõistlustel. Juhul kui olümpiakomitee tõepoolest reegleid muudab, mõjutaks otsus paljusid mehi, kes end naiseks nimetades naiste seas võistelda soovivad. Näiteks USA BMX sõitjat Chelsea Wolfe’i, ujujat Lia Thomast ja jalgratturit Emily Bridgesit.
Ainsana jäävad praeguse seisuga ebaselgeks soolise arengu erinevustega (DSD) sportlaste võistlusvõimalused tulevikus. DSD kohta selgitas dr Thornton, et inimene on sündinud nt meessoo kromosoomidega, aga sünnil registreeritud naisena. Säärased sportlased sattusid suurema tähelepanu alla mulluste Pariisi olümpiamängude ajal, kus Alžeeria poksija Imane Khelif ja Taiwani poksija Lin Yu-ting võitsid naiste poksis kuldmedalid. Mõlemad sportlased olid varem rahvusvahelistelt võistlustelt diskvalifitseeritud, kuna ei läbinud soolise sobivuse katseid. Sellest hoolimata väljendas ROK ja selle toonane president Thomas Bach toetust mõlemale sportlasele.
