Inimeste privaatsuse eest seisev organisatsioon Noyb (NOYB (none of your business) – European Center for Digital Rights) on saatnud Metale märgukirja, milles nõuab, et Meta lõpetaks viivitamatult eurooplaste andmete kogumise selleks, et koolitada tehisaru. Noyb on lisanud hoiatuse, et kui Meta ei lõpeta ebaseaduslikku tegevust 21. maiks, algatab ühendus muud toimingud. Noybi säärane õigus tuleneb Euroopa Liidu tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagide direktiivist. See õigusakt lubab Noybil tarbijate nimel esitada ettekirjutusi ja kahjuhüvitisi kogu ELis.
Võitluse keskmes on asjaolu, kas tehnoloogiaettevõte peab küsima inimeste nõusolekut nende andmete kasutamiseks tehisaru koolitamisel või võib ta nende andmed võtta lihtsalt niisama, kirjutab Noyb. Nimelt kavatseb Meta oma tehisaru õpetamiseks kasutada kõigi Facebooki ja Instagrami kasutajate avalikke postitusi, kommentaare ja suhtlust. Meta teate järgi on tal õigustatud huvi isikuandmeid sellisel moel töödelda. Teisisõnu tähendab see, et kasutaja “nõusolek” on automaatselt olemas ja juhul kui kasutaja ei soovi, et tema andmetega õpetatakse Meta tehisaru, saab ta vaid vastuväite esitada ehk taotleda Metalt, et tema andmeid selleks ei kasutataks.
Noyb on veendunud, et arvestades Meta tohutut kasutajate arvu, piisaks juba vaid 10% kasutajate nõusolekust, et tehisaru saaks õppida ELi keeli jm. Kuid täiesti absurdne on väita, et tehisaru õpetamiseks on vaja kõigi Meta nende kasutajate isikuandmeid, kes on viimase 20 aasta jooksul kasutanud Facebooki või Instagrami. Meta on küll lubanud mitte kasutada nooremate kui 18-aastaste kasutajate sõnumeid ja andmeid. Inimeste privaatsuse eest seisjad ei pea aga õigeks kogu süsteemi üldiselt ning leiavad, et see pöörab ELi isikuandmete kaitse üldmääruse (General Data Protection Regulation, GDPR) nõusolekumudeli pea peale.
Noyb kirjeldab 11 õiguslikku argumenti, millega vaidlustab Meta tõlgenduse GDPRist. Peamine argument on väide, et kasutajad ei saanud mõistlikult eeldada, et nende varasemat tegevust sotsiaalmeedias, mõnel juhul 2004. aastast peale, võidakse kasutada tehisintellekti koolitamiseks. Organisatsioon viitab ka Euroopa Kohtu (CJEU) varasematele otsustele, näiteks Bundeskartellamt vs. Meta ja Google Spain, milles rõhutati äriliste huvide piiranguid andmekaitseõiguste ülimuslikkuse suhtes.
Noyb väidab, et kui kasutajate andmed on kord juba lisatud avatud lähtekoodiga tehisarumudelitesse, nagu Meta Llama, on võimatu tagada GDPR-i õigusi (õigus kustutada oma andmed, parandada ekslikke või pääseda ligi tehisarus olevatele andmetele). See muudab Noybi hinnangul õiguslikult põhjendamatuks kõik õigustatud huvi väited. Ühtlasi kritiseerib organisatsioon Meta käitumist seoses GDPRi artiklis 21 sätestatud vastuväiteõigusega, sest Meta olevat piiranud vastuväite esitamise õiguse kitsa ajavahemikuga ega ole arvestanud nende kasutajatega, kes aktiivselt oma kontot ei tarvita või või kes on kaudselt seotud kolmandate osapoolte kaudu.
Noyb leiab, et Meta jaoks on lahendus lihtne: küsida kasutajate nõusolekut (mitte vastuväidet). Aga Meta üritab jätta muljet, et kui tehisaru õpetades peaks järgima ELi isikuandmete kaitse üldmäärust, polekski AI-d ELis võimalik õpetada (vt nende absurdset pressiteadet Saksamaa kohta).
Kui Meta keeldub, võib Noyb taotleda ELi-ülest kohtumäärust, mis sunniks ettevõtet lõpetama tehisaru koolitamise. Kohtuotsusega võib ka nõuda, et ebaõigesti kogutud andmetega koolitatud tehisaru tuleb üldse kustutada. Kuid et tehisaru pole lihtne tagasi pöörata, eriti avatud lähtekoodi puhul, võivad õiguslikud ja rahalised tagajärjed Meta jaoks olla tohutud. Noybi hinnangul võib kahju ulatuda 200 miljardi euroni, kui kõik 400 miljonit ELi kasutajat nõuaks 500 eurot kahjutasu.
Kusjuures Euroopa Kohus on juba varem otsustanud, et Metal pole õigustatud huvi klausit võimalik kasutada, suunates kasutajatele sihitud reklaami. Seega on küsitav, et säärane huvi võiks olla tehisaru õpetamise puhul. Nii tundub Noybi hinnangul Meta ütlevat, et tema huvi raha teenida on tähtsam kui kasutajate õigused. Igal juhul soovitab Noyb kiiremas korras üle vaadata Meta teated ja esitada vastuväite, kui isik ei soovi, et tema andmetega õpetataks tehisaru.
Kuidas keegi tõestab, et tõesti on lõppenud andmete kogumine?
Nagu USAs NSAga, nagu Eestis “küberkilbiga”, autonumbrimärgi kogumisega, ehk siis, kui vahele ei jääda kogutakse ikka edasi. Avalikult ei müüda, küll aga privaatselt suur(krimi)äridele.