Ghana päritolu Oduola Toyet on Suurbritanniast välja saadetud juba kolm korda pärast seda, kui oli kandnud nelja-aastase karistuse narkootikumide salakaubaveo ja muude kuritegude, nagu pettuse ja kelmuse eest. Nüüd on kohus mehele andnud loa jääda Suurbritanniasse, hoolimata kuritegudest ja võltsdokumentidega riiki naasmisest, kirjutab Express.
Igal korral sisenes mees mitut identiteeti kasutades riiki ebaseaduslikult, et kaevata süüdimõistev otsus edasi. Kui mees oli saanud kolm last, väitis ta edukalt, et tema väljasaatmine rikuks Euroopa inimõiguste konventsiooni perekonnaelu õigust. Nüüd leiab kohus, et mees on oma elu muutnud, tema pere on kasvanud ning ta on pakkunud lastele nii füüsilist kui ka emotsionaalset tuge. Kohtuniku sõnutsi on Toye pikka aega hoidunud uutest kuritegudest ja seega on uute pattude risk väike.
Veel ühe näitena on kohus tühistanud väljasaatmise Ghana pastori Samuel Frimpongi puhul. Mees mõisteti süüdi juba 2008. aastal võltsitud dokumentide kasutamise eest ja 2013. aastal saadeti riigist välja. Frimpong kaebas otsuse edasi Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel väitega, et on väljasaatmisest peale elanud Ghanas depressioonis, eemal perekonnast, kellele tema väljasaatmine on põhjustanud märkimisväärseid raskusi. Frimpongi partneri sõnutsi on perel rahalisi raskusi ning nende kahel lapsel (11 ja 15) on keerukas teistele selgitada isa asukohta ja seetõttu olevat lapsed sotsiaalselt mõnevõrra isoleeritud. Ühtlasi ei olevat naisel võimalik täiskohaga töötada, sest hoolitseb laste eest üksi ega ole neil ka võimalik reisida Ghanasse mehe juurde. Välja saadetud mees leidis, et väljasaatmisega rikuti tema, naise ja laste õigust pereelule.
Kõrgem kohtunik Abid Mahmood tühistas väljasaatmiskorralduse. Kohtunik küll tunnistas, et Frimpongi kuritegu on tõsine, kuid rõhutas perekonna depressiivset elu ja ületamatuid takistusi, millega lapsed on vastamisi, kui nad Ghanasse ümber asuksid. Kohtunik märkis, et arvestada tuleb ka Frimpongi depressiivse eluga Ghanas ja sedagi, et mees ei ole 2008. aastast peale toime pannud muid kuritegusid. Frimpong kahetseb toonaseid tegusid ja kohtuniku hinnangul on oluline ka mehe püüd tegusid pastorina heastada. Nõnda jõudis Mahmood järeldusele, et väljasaatmiskorraldus oli põhjendamatu sekkumine inimõigustesse, rikkus õigust pereelule ning lubas Frimpongil taotleda sissesõiduluba, et naasta pere juurde.
Ühendkuningriigi meedia hinnangul on nende otsuste puhul tegemist taaskordsete kummaliste kohtuotsustega, kus varjupaika on lubatud taotleda välisriigi kodanikel, kelle minevik on kuritegelik. Näiteks ühel Albaania varjupaigataotlejal, kelle kodust leiti kriminaalsel teel saadud paarsada tuhat naela, lubati Suurbritanniasse jääda osaliselt seetõttu, et tema poeg keeldus söömast välismaa kananagitsaid. Kohus leidis, et “toidutundlikkuse” tõttu olnuks liiga karm saata 10-aastast poissi koos isaga tagasi Albaaniasse. Väljasaatmisotsuse seljatas ka Brasiilia kodanik, kes kodumaalt põgenes, kui oli seal 14 aastaks vangi mõistetud viieaastase tüdruku korduva vägistamise eest. Briti kohtunik lükkas Brasiilia väljaandmistaotluse tagasi, sest see oleks rikkunud Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust olla kaitstud piinamise ja ebainimliku kohtlemise eest.
Kui asi pole seadustes, on kohtunikud kaotanud terve mõistuse
Konservatiivse partei juht Kemi Badenoch leiab, et kurjategijad kasutavad Euroopa inimõiguste seaduseid pahatahtlikult. Poliitik lisas, et juhul kui probleem pole seadustes, siis ilmselt on asi kohtunikes, kellel pole enam järele jäänud kübetki oskust mõelda kriitiliselt. Kui sisserännanu on kodumaal tapmise või vägistamise eest tagaotsitav, aga tal õnnestub inimõiguste sätete alusel välja kaubelda õigus jääda Suurbritanniasse, on Suurbritannia see, keda narriks peetakse. Badenoch leiab, et riigist ei tohi saada turvapaika vägistajatele ja mõrvaritele põhjusel, et kurjategija kodumaal ei ole vanglad kenad kohad.
Ka Ühendkuningriigi justiitsminister Shabana Mahmood on öelnud, et Euroopa inimõiguste konventsiooni tuleb kohendada. “Üha enam levib arusaam – mõnikord ekslik, mõnikord reaalsusel põhinev –, et inimõigused ei ole enam haavatavate inimeste kaitseks, vaid kurjategijate vahend pääsemaks vastutusest. Et seadus kaitseb liiga sageli neid, kes reegleid rikuvad, mitte neid, kes neid järgivad,” ütles minister. Mahmood selgitas, et kui õiguste rakendamine hakkab tunduma olevat vastuolus terve mõistusega, hakkab usaldus kaduma ning seda on Ühendkuningriigis märgata just sisserände ja kriminaalõiguse valdkonnas.
Välismaalasi vahistatakse enam kui kaks korda rohkem kui britte, kuid karistused on võrreldes brittidega leebemad
Ühendkuningriigi probleemidest immigratsiooniga oleme varemgi kirjutanud. Näiteks selgus mullu politsei andmetest, et välismaalasi vahistatakse kuritegevusega seoses enam kui kaks korda rohkem kui britte. Kui 1000 briti kohta vahistatakse 10,3 britti, siis 1000 välispäritolu isiku kohta 22,2. Kokku arreteeriti 26 jaoskonnas kolme aasta kestel 140 163 mittekodanikku. See teeb umbes 66,7 vahistamist 1000 inimese kohta ehk keskmiselt 22,2 vahistamist 1000 inimese kohta aastas.
Samal ajal on teateid sellest, et Suurbritannia määrab välismaalastest kurjategijatele kergemaid karistusi ja nende vangistus kestab lühemat aega. Väidetavalt võidakse mittekodanik ennetähtaegselt vabastada kuni poolteist aastat varem, kui võiks vabaneda sama kuriteo eest karistust kandev britist vang. Seda põhjendatakse asjaoluga, et sisserändajast vang saadetakse riigist välja tagasi kodumaale, kus ta vanglakaristust edasi kandma ei peaks, kuid ei tohiks ka Suurbritanniasse naasta. Seda poliitikat on nimetatud välismaiste kurjategijate karistuse vähendamiseks, et Suurbritannia kodanike jaoks vanglates kohti jaguks. Iseasi, kuivõrd selle poliitika puhul vabastamise kõrval tegelikult ka väljasaatmist rakendatakse. Peale selle näitavad nüüdsed juhtumid, et ka otsusest kurjategija välja saata pole kuigivõrd kasu, sest lõpuks on võimalik inimõigustele rõhudes väljasaatmisotsus ikkagi ümber pöörata.
