Justiitsministeerium asutas täitmisregistri 1. jaanuaril 2024, et koguda sinna info võlgadega seotud menetluste kohta. Registri loomisel märkis ministeerium, et see lihtustab lihtsustab täitemenetluse informatsiooni kättesaadavust ja muudab täitemenetluse osaliste jaoks läbipaistvamaks. Selgitati, et andmed sinna registrsisse jõuavad automaatselt: kohtutäituritelt, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojalt, maksuametist ja krediidiasutustest. Kuid lahti jäeti selgitamata, et osadel registri kasutajatel – nimelt ametiasutustel – saab olema sisuliselt piiramatu võimalus selle registri kaudu pankadelt isikute pangakonto seisu ja väljavõtet pärida.
Õiguskantsleri värske kontrolli tulemusel selgub, et erinevad riigiasutused ongi seda võimalust hoogsalt kasutanud: ilma igasusuguse seadusliku aluseta on riigiastused teinud registri kaudu pankadesse päringuid kümneid tuhandeid kordi.
Õiguskantsler kirjeldas, et täitmisregistris on järgmised teenused ja päringud: aresti edastamine, aresti tühistamine, aresti muutmine, kontode olemasolu, konto volitused isikule, konto saldo, konto väljavõte, tegelik kasusaaja, hoiulaeka olemasolu, laiendatud kontode olemasolu. Aresti edastamise, muutmise ja tühistamise päringuid teevad valdavalt kohtutäiturid ning maksu- ja tolliamet ning neid päringuid on sadu tuhandeid. Konto saldo vastu tunnevad huvi nii kohtutäiturid kui ka riigiasutused, kuid konto väljavõttele on täitmisregistri kaudu praegu juurdepääs vaid teatud riigiasutustel, selgitas õiguskantsler kontrolli kokkuvõttes. Need riigiasutused on maksu- ja tolliamet, välisluureamet, politsei- ja piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo. Õiguskantsler märkis, et kriminaalmenetluse käigus on neil asutustel õiguslik alus pangakonto väljavõtet saada olemas, ent tehtud arvukate päringute puhul ei ole selge, kas selline menetluslik alus esines. “Teadmata on, millisel täpsel eesmärgil ja millises menetluses on arvukalt päringuid (30 000) teinud Politsei- ja Piirivalveamet,” märkis õiguskantsler ühe näitena.
Arusaadavalt sisaldavad isikute pangasaladused, aga eelkõige pangakonto väljavõte, inimeste kohta kõige intiimsemat teavet ja tundlikke andmeid. Sellise teabe avaldamise eest kaitseb kodanikke põhiseadus ning õiguskantsleri sõnul on oluline välistada pangakontode ning nende väljavõtete uurimine ilma seadusliku aluseta ja tegeliku teadmisvajaduseta. Madise hinnangul on järelevalve päringute esitamise põhjendatuse üle hetkel formaalne ning väline kontroll puudub. Õiguskantsler leidis ka, et täitmisregistril puudub põhimäärus ning seega puuduvad ka registri kasutamise reeglid. Seejuures arvestades seda, kui tundlikuks teabeks pangakonto väljavõte on, oleks tema hinnangul pidanud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelnema ühiskonnas arutelu ning parlamentaarne debatt.
Õiguskantsler ütles, et enne seaduslike aluste loomist ja kasutamist puudutavate reeglite jõustumist ei tohi andmekogusid kasutada.
