Viini koolides moodustavad moslemitest õpilased nüüd 41,2% kõigist õpilastest, kusjuures mullu oli see osakaal 39,4%. Kristlaste osakaal on langenud 34,5%-ni. Suundumus on ajaga vaid hoogustunud ja sellega on kaasnenud tõsised probleemid, vahendab Remix News. Austrias registreeritud kümnest koolikuriteost kaheksa on Viinis ja neist 90% on toime pannud sisserändajate lapsed.
Paljud Viini õpetajad on üha suureneva vägivalla ja ahistamise tõttu ametist loobunud ja koolist lahkunud. Kohati on lahkumisavalduse esitanud õpetajaid lausa kümneid päevas. Seejuures on põhjusena esile toodud peale vägivalla ka keeleoskust. Nimelt ligikaudu 70% õpilastest ei oska enam saksa keelt. Kooliteed alustavatelt lastelt ei nõuta piisavat keeleoskust, näiteks on linnas klasse, kus alustab vaid 3 saksa keelt oskavat last. Kuid sedasi on õpetaja töö äärmiselt keerukas, teda ei mõisteta ega võeta tõsiselt. Samuti ei ole koolides meetmeid vägivalla, ekstremismi ja naistevihkamise vastu.
Rahvastikuandmete järgi on Austrias umbes 900 000 kooliealist last, kellest enamal kui 20%-l ei ole Austria kodakondsust. Ka paljud Austria kodakondsusega lapsed on sisserändaja taustaga. Esikohal on pealinn Viin, kus Austria kodakondsuseta lapsi on 39%. Viini viies linnaosas ületab 6–15-aastaste kolmandate riikide laste osakaal 30%. Mõnes linnaosas, nagu Brigittenau, Favoriten ja Ottakring, on see üle 40% ning Rudolfsheim-Fünfhausis ja Margaretenis rohkem kui 50%.
Mitmed ülikoolide ja valitsuse uuringud on hoiatanud, et Viini noored moslemid pole mitte ainult keskmisest usklikumad, vaid ka negatiivsete või äärmuslike vaadetega. Need vaated hõlmavad antisemitismi, eelarvamusi LGBTQ-kogukonna vastu ja naiste võrdõiguslikkuse eitamist.
Valitsus seevastu pole astunud ühtki sammu, et parandada olukorda õpetajate ja õpilaste vahel. Väidetavalt võimud hoopis kiirustavad, et luua uutele tulijatele veelgi rohkem ruumi, laiendatakse koolihooneid või ehitatakse konteinerklassiruume. Viini haridusamet kavatseb aga koolisüsteemis kasvavaid pingeid leevendada üksnes uue, kohustusliku õppeainega „Elu demokraatias“. Selle eesmärk on õpetada demokraatia aluspõhimõtteid, eetilisi väärtusi ja koosolemise ühiseid aluseid.
Austria parempoolne Vabaduspartei (Freiheitliche Partei Österreichs, FPÖ) on kiire demograafilise muutuse pärast mures. „Austria elanikud on varsti võõrad omaenda riigis,“ ütles FPÖ julgeolekuküsimuste pressiesindaja Hannes Amesbauer. FPÖ riikliku nõukogu liige Maximilian Weinzierli sõnutsi on nende seniseid väljaütlemisi hirmutamisena kõrvale lükatud, aga nüüd on reaalsus käes: sisserändajad on riigi üle võtnud. Weinzierli hinnangul on moslemid nüüd koolides enamuses, sest 41,2% ei saa pidada vähemuseks. Üha enamates klassides on saksa keel teine keel ja Austria lapsed on marginaliseeritud.
Austria ei ole kaugeltki ainus lääneriik, kus tohutu sisseränne on põhjustanud tõsiseid probleeme. Näiteks Rootsi haridusameti andmetel räägib peaaegu kolmandik kõigist riigi põhikooliõpilastest emakeelena rootsi keele asemel mõnda muud keelt. Enim on nende seas õpilasi, kelle emakeel on araabia keel. Bremeni liidumaa minister on aga linna senist sisserändepoliitikat nimetanud tõeliseks katastroofiks ning süüdistab liigset sisserännet selles, et linnas ei jagu eluasemeid ja palju on probleeme lasteaedade, koolide ja töökohtadega. Ka Saksamaa koolisüsteemis võimutseb terav kriis, kasvanud on vägivald ja kümned tuhanded õpilased ei oska saksa keelt. Prantsusmaa liberaalidest vanemad võtavad lapsi välja koolidest, kus on palju sisserändajaid, ning erakoolide arv kasvab. Mõnes maailma liberaalsemas linnas on segregatsioon norm. Näiteks New York on kurikuulus kõige segregeerituma koolisüsteemi poolest, kus valged ja aasia päritolu vanemad üritavad meeleheitlikult hoida oma lapsi koolidest eemal, kus on palju hispaania ja afroameerika päritolu õpilasi. Teistes liberaalsetes linnades, nagu Los Angeles, segregatsioon tegelikult süveneb ja seal on näha samu suundumusi kui New Yorgis.
