“Kas Pfizer mõistab, miks vaktsiin põhjustab müokardiiti ja perikardiiti? Kui mitte, siis kuidas saab tagada, et see ei kahjusta ka teisi organeid?” Sellised küsimused esitas Austraalia senaator Gerard Rennick eelmise nädala neljapäeval ravimifirma Pfizer kohalikele esindajatele, kes olid kutsutud vastuseid andma Austraalia parlamendi ülemkoja ehk senati haridus- ja tööhõivekomisjoni ette. Seda, et mRNA vaktsiinid südamelihasepõletikku ehk müokardiiti ja südant ümbritseva pauna põletikku ehk perikardiiti põhjustavad, on ammu tunnistatud. Samas, nagu Rennick märgib, algselt need tunnustatud kõrvaltoimete hulka ei kuulunud. Ka hiljem on korratud, et see tõsine vaktsiini kõrvaltoime on harvaesinev ja sellest tulenev põletik kergekujuline.
Kuidas vastata aga parlamendi komisjoni ees sellisele otsekohesele küsimusele? Kui on teada, miks see tekib, siis äkki selgitada? Kui ei ole teada, siis kahetseda ja lubada asja uurida?
Istungil üle videosilla osalenud Pfizeri Austraalia haru meditsiinijuht dr. Krishan Thiru valis aga omamoodi vastusevariandi. “Tuginedes meie kliinilistele uuringutele ja ravimiohutuse järelevalve andmetele, aga ka tegelikele tõenditele, mis on saadud pärast miljardite vaktsiinidooside levitamist, oleme vaktsiini ohutusprofiili suhtes endiselt väga kindlad,” ütles ta.
Senaator Rennick’i protesti peale, et tal oli konkreetne küsimus selle kohta, kas nad oskavad selgitada, miks selline kõrvaltoime tekib, vastas Thiru, et “Pfizer on teadlik väga harvadest teadetest müokardiidi ja perikardiidi kohta, mida on ajuti seostatud vaktsineerimisega”. “Tervishoiuekspertide ja reguleerivate asutuste sõnul on müokardiidist teatamise arv maailmas endiselt väike,” märkis Thiru ja lisas pärast veelkordset Rennick’i protesti, et kõigil ravimitel, kaasa arvatud vaktsiinidel, on nii kasu- kui kõrvaltoimeid.
Thiru jätkas: “Vaadates Pfizeri Covid-19 vaktsiini kohta käivaid tõendeid tervikuna, on reguleerivad asutused, tervishoiuasutused ja eksperdid kogu maailmas, sealhulgas Austraalias tervishoiuministeerium ja ravimiamet väitnud, et kasu ja riski suhe…”
Senaator Rennick: “See ei ole küsimus, mida ma küsisin. Ma küsisin, kas te oskate selgitada, miks vaktsiin põhjustab müokardiiti? Jah või ei?”
Thiru vastus: “Kasu-riskiprofiil…”
Senaator Rennick: “Jah või ei? Te ilmselgelt ei mõista seda, sest te ei oska seda selgitada. Ma ei pea siinkohal silmas kasu-kahju analüüsi. Ma viitan sellele, kas te mõistate biokeemilist teed, miks vaktsiin põhjustab südamekahjustusi?”
Rennick’il jäigi oma küsimusele Pfizeri esindajatelt sel istungil selgitus saamata.
Võimatu saada selgeid vastuseid
Sisuliselt näeme siit, kuidas senaatoril on võimatu ettevõtte esindajalt selget vastust saada, sest ta proovib jutu meelega küsimusest kõrvale tüürida ja rääkida loosungite keeles millestki endale sobivast. Selline piinlik olukord, kus senaatorid küsivad, aga selget vastust saamata peavad oma küsimust mitu korda uuesti küsima, oli selle istungi puhul iseloomulik.
“Kas Pfizer testis enne COVID-19 vaktsiini heakskiitmist ja kasutuselevõttu 2020. aasta lõpus selle suutlikkust peatada või vähendada viiruse levikut?” küsis ettevõtte esindajatelt teine senaator Matt Canavan. Seegi on oma olemuselt lihtne kas-küsimus, millele saaks vastata “jah” või “ei”.
Pfizeri kohalikud juhid ei teinud aga üht ega teist. “Et viia see vaktsiin patsientideni, pidime näitama, et vaktsiin on ohutu ja tõhus haigestumise, raske haigestumise ja haiglaravi ennetamisel. Vaktsineerimise esmane eesmärk oli ja on endiselt vaktsiini saanud isiku kaitsmine,” vastas taas Thiru.
Mõistetavalt ei jäänud ka Canavan sellise vastusega rahule. Ta tõi välja, et 2020. aasta 3. detsembril teatas Pfizeri juht Albert Bourla telekanlile NBC News, et ei tea, kas vaktsineeritud inimesed võivad kanda ja levitada viirust või mitte. “Ma arvan, et see on midagi, mida tuleb uurida. Me ei ole selles praegu kindlad,” ütles Bourla toona.
Canavan kordas seega oma küsimust teises sõnastuses: “Kas härra Bourla ütles õigesti, et 3. detsembri 2020. aasta seisuga ei teadnud Pfizer, kas vaktsiin võib peatada või vähendada viiruse levikut?”
“Kõigi vaktsiinide puhul, millele taotletakse regulatiivset luba, on nõue tugevate kliiniliste uuringutega näidata, et vaktsiin on ohutu ja tõhus nakkuse ennetamisel ning antud juhul raske haigestumise ja haiglaravi vältimisel,” vastas Thiru.
Tähelepnuväärne Pfizeri esindaja vastustes on suund, kuhu soovitakse jutt tüürida. Kuigi mööndakse, et nakkuse ennetamine ja vältimine võiks justkui vaktsiini soovitud mõju olla, proovib Thiru rõhutada seda, et raske haigestumise ja haiglaravi vältimine on isegi olulisemad. Ent piirangute kehtestamise kontekstis oli oluline just viiruse leviku piiramise argument, sest andmetest oli ju selgelt teada, et haigus on ohtlik riskirühma liikmetele. Ehk kui vaktsiin nakatumist ja nakkuse levikut ära ei hoia, siis on täiesti võimatu õigustada näiteks vaktsineerimata noortelt inimestelt või ka lastelt nende õiguste riisumist – töölt vallandamist, kohvikusse mittelubamist ja ühiskondlikust elust üldse eemaldamist – väitega, et vaktsineerimata inimesed on teistele ohtlikumad või et selle abil piiratakse kuidagi viiruse levikut.
Pfizeri juht väitis, et vaktsiin peatab viiruse leviku – mille alusel ta seda tegi?
Canavan’i küsitlus jätkus konkreetsete viidetega sellele, kuidas Pfizer 2021. aasta alguses oma ametlikul Twitteri kontol teatas, et “meie kõrgeimaks prioriteediks on võimekus kiiresti vaktsineerida, et saavutada karjaimmuunsus ja peatada levik”. Kas saab selgemini väljendada, et vaktsiin kaitseb nakatumise ja viiruse leviku eest?
Samuti tõi Canavan välja, et 2021. aasta juunis postitas Pfizeri juht Bourla Twitterisse väite vaktsiinide olulisusest viiruse leviku peatamisel. Bourla põhjendas toona oma postitusega laste vaktsineerimise vajalikkust. “Ehkki andmed näitavad, et raskekujuline Covid-19 põdemine on laste seas harvaesinev, on laiaulatuslik vaktsineerimine kriitilise tähtsusega tööriist nakkuse leviku peatamisel,” kirjutas ta.
“Millised tõendid olid härra Bourla’l selleks ajaks, 8. juuniks 2021, et vaktsineerimine võib peatada nakkuse leviku?” küsis senaator Canavan.
Pfizeri esindaja Thiru vastus: “Härra senaator, on väga selgelt näidatud, et Pfizeri Covid-19 vaktsiini tugev tõhusus on olnud keskse tähtsusega vahend, mis on võimaldanud ühiskonnal avada rahvusvahelisi piire, vähendada…”
Senaator Canavan: “Ma küsin tõendeid. Millised on tõendid? Kas te saate mulle näidata uuringut, mille sõltumatu teadlane on teinud, et põhjendada härra Bourla väidet, et teie vaktsiin peatas nakkuse leviku?”
Thiru vastus: “Senaator, ma ei ole selle avalduse kontekstiga kursis. Me oleme järginud ja teinud väga tihedat koostööd reguleerivate asutustega kogu maailmas, et uurida tõendeid, mida nad nõudsid selle vaktsiini heakskiitmiseks, et vältida nakkusi ja rasket haigestumist ning hospitaliseerimisi.”
Pfizer: vaktsiin on hea, aga ainult algsele viirusetüvele
Canavan uuris ka Pfizeri praeguse seisukoha kohta – kas tegemist on nende hinnangul kriitilise vahendiga, mis aitab peatada nakkuse levikut?
Ka sellele ei andnud Thiru sisulist vastust: “Pfizeri seisukoht on, et vaktsiin on oluline vahend vaktsineeritud isikute tervise kaitsmisel ja ühiskonna normaalse toimimise võimaldamisel, nagu see praegu on.” Seda lõiku istungist saab vaadata nt siit.
Senaator Rennick märkis, et Pfizeri esindaja justkui tunnistas istungil, et vaktsiini eesmärgiks oli nakatumise ärahoidmine. Ta lisas, et seda tulemust ju ei saavutatud. 2022. aasta septembriks oli Austraalias 10 miljonit Covid-juhtumit hoolimata sellest, et 95% täiskasvanutest olid vaktsineeritud. Thiru sõnul oli vaktsineeritud inimeste nakatumises süüdi viiruse muutumine – uute viirusetüvede puhul vaktsiini efektiivsus langes.
Rennick märkis seepeale, et see ongi üks Pfizeri suur viga – nad disainisid vaktsiini, mis teiste viirusetüvedega toime ei tule.
Pfizeri esindaja Thiru vastus: “Senaator, ma lükkan teie väite kategooriliselt tagasi. Vaktsiin oli hoolikalt kavandatud tol ajal levinud viiruse vastu, mis oli algne metsikut tüüpi viirus. See jäi väga tõhusaks haigestumise ja raske haiguse ennetamiseks.”
Kas senaatori väide sai päriselt tagasi lükatud?
Pfizeri esindaja: keegi ei sundinud vaktsineerima
Rennick igal juhul märkis, et hoolimata kahe- või isegi kolmekordsest vaktsineerimisest nakatus Austraalias pea 50% elanikkonnast ehk inimesi sunniti võtma vaktsiini, mis nakatumise vältimiseks ilmselgelt tõhus ei olnud.
Teise istungil osalenud Pfizeri kõrge kohaliku esindaja dr. Brian Hewitt’i kommentaar sellele oli enam kui kummaline. “Ma lükkan tegelikult tagasi teie väite, et inimesi sunniti vaktsiini võtma,” ütles. ta. Selle väite peale on istungi ülekandevideost kuulda isegi kerget naeru.
Austraalia oli nimelt üks neid riike, mis paistis oma pandeemia-poliitikas silma eriti karmide ja jõhkrate sunnimeetmetega.
Ühe teemana kinnitasid Pfizeri esindajad ka, et nende töötajate tarvis imporditi Austraaliasse eraldi vaktsiinipartii. Hewitt põhjendas seda asjaoluga, et riigi tellimus läks vaktsineerimiskliinikutele ja selle arvelt ei soovitud oma töötajaid vaktsineerida.
Tasub ka märkida, et teise vaktsiinitootja Moderna esinemine sama komisjoni ees märkimisväärselt paremat muljet ei jätnud. Näiteks senaator Rennick küsis, kas ja kui palju on ettevõte oma kasumist valmis panustama, et abistada vaktsiinide tõsiste kõrvaltoimete ohvreid. Mingit selget vastust sellele küsimusele ei tulnud. Ettevõtte esindajad rääkisid, et vaktsiinide ohutus on neile väga oluline, kuid samas märkisid, et vastutus neil puudub – valitsuse otsusega on nad sellest vabastatud.
