Prantsusmaa arvamusuuringute instituudi (Institut français d’opinion publique – l’Ifop) uuringu järgi usub ligikaudu 57% moslemitest vanuses 15–24, et islami seadused peaksid olema Prantsuse seaduste suhtes ülimuslikud, eriti sellistes valdkondades nagu abielu ja pärandus ning loomade rituaalne tapmine, kirjutab The Telegraph.
Umbes 38% küsitletutest kiitis heaks kõik või osa islamistlikest seisukohtadest – seda on kaks korda rohkem kui 1998. aastal (19%). Tegemist on märkimisväärse tõusuga aastatetaguse ajaga võrreldes. Uuringu autor ajaloolane François Kraus leiab, et tulemused viitavad taasislamiseerumisele, mida juhivad nooremad põlvkonnad. Krausi sõnutsi kirjeldab uuring selgelt moslemistest elanike profiili, mis on üha enam struktureeritud rangete religioossete normide ümber ja mida ahvatleb islamistlik poliitika. „Fundamentalism on võitnud enam kui ühe kolmandiku moslemite mõttemaailma,” ütles Kraus. Teisisõnu, uuringu tulemused ei kinnita sugugi väiteid, et Prantsuse moslemid sekulariseeruks, vaid näitavad hoopis seda, et religioosne tegevus intensiivistub, soolise võrdõiguslikkuse seisukohad karmistuvad ja poliitilise islami radikaalsete voolude poolehoid kasvab.
Ajaloolase hinnangul on vajadus radikalismi järele ja see väljendub palju tugevamas religioosses ranguses. Seejuures ei piirduta üksnes usuga, vaid väljendub soovis valitseda ühiskonda või selles, et vähemalt Prantsusmaa moslemid käituks islami põhimõtete järgi. Krause selgitas: „See väljendub ka väga vägivaldses soolises separatismis,” ja lisas, et 45% noortest moslemi meestest keeldub näiteks Prantsuse traditsioonilisest tervitusviisist ehk kergest põsesuudlusest naistega.
Krause uuringust selgus veel, et Prantsusmaal on järsult kasvanud mošeede iganädalane külastatavus. Kui 1989. aastal oli see 16%, siis nüüdseks juba 35% vastanutest käib mošees igal nädalal ning igapäeva palveharjumus on kasvanud 1989. aasta 41%-lt 62%-le. Range paastumine ramadaani ajal suurenes noorte seas kunagiselt 51%-lt 83%-le.
Peale selle on peaaegu kolm korda rohkem on noori naisi, kes kannavad rätti: iga teine 18–24-aastane moslemi naine kannab täna loori (45%), mida on kolm korda rohkem kui 2003. aastal (16%). Seejuures vastas 38%, et kannavad loori, näitamaks kuuluvust usku ja kaitsmaks end avalikus ruumis naistele avaldatava surve eest. Täpsemini põhjendatakse loori vajadust selleks, et mitte meelitada meeste pilke (44%), tunda turvalisust (42%), et mitte olla peetud sündsusetuks naiseks (15%) ja lähedaste surve (2%).
Muutunud on ka sotsiaalsed harjumused. Näiteks alla 25-aastased moslemid tarvitavad alkoholi vähem: kui 2011. aastal oli noori alkoholitarvitajaid u 30%, siis nüüd 12%. Peale selle on märkimisväärselt kahanenud nende moslemistest noorte osakaal, kes soovivad, et islam kohanduks moodsa maailmaga: kui 1998. aastal oli neid 41%, siis nüüd ainult 12%.
Pariisi Suure Mošee rektor Chems-Eddine Mohamed Hafiz on öelnud, et sellised tulemused peegeldavad noorte Prantsuse moslemite viha, sest 66% tunneb end rassismi ohvritena. „Imaamina räägin ma paljude noortega. Nad ütlevad mulle, et neid stigmatiseeritakse pidevalt,” rääkis Hafiz. Samas on endine salafistlik imaam Bruno Guillot öelnud, et islami ja šariaadi seaduste eristamine tuleb lõpetada. “Islam on šariaadi seadused; šariaadi seadused on islam,” sõnas Guillot. Väärib aga märkimist, et šariaadis on palju sätteid, mis ei sobi kuidagi kokku Prantsuse seadustega, näiteks ebavõrdsus naistele pärandamisel, kehaline karistus kuritegude eest ning sõnavabaduse ja seksuaalsuse ranged piirangud jpm (loe ka nt siit ja siit).
Igal juhul on uuringu tulemused kooskõlas aruandega, mis valmis tänavu kevadel ja mida käsitlesime siin. Selles aruandes hoiatati, et Moslemi Vennaskonna võrgustikud rakendavad sisenemistaktikat (entryism), kus püüavad imbuda koolidesse, ühingutesse ja kohalikesse ametitesse eesmärgiga muuta neid seestpoolt. Kusjuures Ifopi uuringust ilmnes, et 24% toetab just Moslemi Vennaskonda ja iga kolmas noor väidab, et on lähedane Moslemi Vennaskonna mõtteviisiga. See viitab tõsiasjale, et vennaskonna mõju uuele põlvkonnale on hoopis kasvamas ning on ühtlasi vastuolus arvamusega, et vennaskonna liikumine on vananemas.
Juulis teatas Macron, et kehtestab meetmed, millega võidelda islamismi vastu, rakendades sanktsioone ja suurendades organisatsioonide järelevalvet. Meetmete seas on kava külmutada rahalisi toetuseid teatud organisatsioonidele ja tegevuskeelud, aga ka plaan parandada imaamide koolitust, et vähendada nende sõltuvust päritoluriikidest.
Prantsusmaal on Euroopa üks suurimaid moslemikogukondi, moodustades umbes 7% Prantsusmaa elanikkonnast, aga 40 aastat tagasi oli see osakaal 0,5%. See teeb islamist Prantsusmaal suuruselt teise religiooni katoliikluse (43%) järel.
Ei väsi kordamast et inimene peab teenima midagi endast suuremat, olgu selleks siis Allah, Jeesus või kuningas või siis oma rahvas. See ühendab inimesi ja annab elule mõtte. Moslemitel see õnnestub, kristlastel enam mitte.