Varem oli Prantsusmaa parlamendi ülemkoda ehk senat sama eelnõu juba vastu võtnud, kuid alamkoda siseminister Bruno Retailleau oma välja pakutud plaani vajalikkuses veenda ei suutnud, kirjutab Le Monde. Saadikud pidasid meedet sammuks üldise jälgimise suunas ja leiti, et tegemist on sooviga piirata inimeste eraelu, arvamus-, sõna- ja liikumisvabadust.
Kavandatud krüptitud sõnumite tagaukseseadus oli maskeeritud narkokuritegevusega võitluse seaduseks, aga kriitikute sõnutsi oli tegemist viimaste aastate ühe repressiivseima ja ohtlikuma tekstiga, jälitustegevuse soovunelmaga. Eelnõu järgi võinuks õiguskaitseorganid vaikimisi ühineda krüptitud vestlusega, sh eravestlustega. Küberturvalisuse spetsialistide hinnangul loonuks selline tagauks märkimisväärse haavatavuse, mis ohustab kõigi kasutajate vestlusi, kahjustab usaldust turvaliste suhtlusplatvormide vastu ja loob kuritarvitamiseks sobivad vahendid.
Valitsused nõuavad sõnumivahetusrakendustesse tagauksi
Alles hiljuti nõudis Rootsi valitsus, et sõnumivahetusrakendustesse on vaja tagaust ja krüptitud andmetele peab ligi pääsema. Euroopa Liit kavandab ka regulatsiooni, mis nõuab teenuseosutajatelt kõigi erasuhtluses saadetud fotode ja videote kontrolli. Sarnaseid suundumusi on märgata nii USA-s, Austraalias kui ka Ühendkuningriigis, kus ametnikud nõudsid Apple’ilt tagaust, mis võimaldaks neil ligi pääseda kõigi Apple’i kasutajate iCloudi üles laaditud sisule. Briti valitsuse korraldus on üsna laiaulatuslik, sest nõuab üldist ligipääsu, mitte üksnes abi konkreetse konto juures. Apple keeldus krüpteeringut kogu maailmas nõrgendamast ja selle asemel lõpetas teenuse Ühendkuningriigis täielikult.
Rootsi aga kavatseb seaduseelnõu arutada järgmisel aastal ja kui riik otsustab seaduse vastu võtta, on näiteks Signal lubanud teenuse Rootsis peatada. Signali lahkumine võib luua pretsedendi, mis paneb teisi turvalisi suhtlusplatvorme kohalolekut riigis üle vaatama. Tõenäoliselt peavad Rootsi kasutajad siis otsima alternatiivseid krüptitud teenuseid, kuid nende rakenduste tõhusus ei oleks tagaukseseaduse tõttu kuigi kindel.
Prantsuse seadusandjad pälvisid kiidusõnu, et otsustasid nn tagaukseseaduse tagasi lükata. Nad võtsid kuulda nii Prantsuse digitaalõiguste organisatsioone kui ka arvestasid küberturvalisuse ja kodanikuvabaduste põhimõtetega. Nüüd loodetakse, et sellega on Prantsusmaa saatnud sõnumi kogu maailma seadusandjatele: avaliku julgeoleku nimel ei pea ohverdama põhiõigusi. Krüpteerimine ei ole vaenlane, vaid demokraatia ja küberturvalisuse tugisammas ning krüpteering kaitseb kõiki, mitte ainult aktiviste ja teisitimõtlejaid, vaid ka ajakirjanikke, meditsiinitöötajaid, väärkohtlemise üleelanuid ja tavalisi kodanikke.
