Prantsuse valitsuse andmetel on piirikontrolli vaja „tõsise avalikku korda ja sisejulgeolekut ohustava kõrgetasemelise terroristliku tegevuse tõttu“ ehk teisisõnu kontrollimatu sisserände ja üha suurema terrorismiohu pärast. Esialgu plaanib Prantsusmaa piirangud tühistada 1. aprillil 2025, kuid ametiasutused möönavad pikendamise võimalust, kirjutab Mail Online.
Prantsusmaa sõnutsi hõlbustavad kuritegelikud võrgustikud salakaubandust ja ebaseaduslikku rännet ning sisserännanute hulgas võivad olla radikaliseerunud isikud. Rangema kontrolliga loodab riik juba piiril tagasi saata ebaseaduslikud rändajad, loata reisijad ning kinni pidada kuritegevuses kahtlustatavad.
Alles septembris taastas Saksamaa kontrolli kogu maismaa piiril, et end äärmusohu eest kaitsta. Põhjusteks kontrollimatu sisseränne ja mitu islamiäärmuslaste korda saadetud vägivaldset rünnakut. Saksamaa valitsuse andmetel tuvastas politsei juba piirikontrolli esimese viie päevaga peaaegu 900 ebaseaduslikku piiriületuskatset. Neist 640 saadeti tagasi, tuvastati 17 äärmuslast ja täideti 114 vahistamismäärust.
Kuid Saksamaa otsus pole olnud valutu, näiteks naaberriik Austria teatas, et keeldub ühisel piirilõigul tagasisaadetuid vastu võtmast. Euroopa Komisjon tuletas aga meelde, et liikmesriigid võivad nii rangeid meetmeid kehtestada ainult väga erandlike asjaolude korral. Nimelt on Schengeni leppe järgi, millega 29 Euroopa riiki on kokku leppinud vaba ja piirikontrollita liikumise, riikidel lubatud ajutine piirikontroll kehtestada vaid n-ö viimase abinõuna tõsise ähvardava ohu korral. Ajutise piirangu võib kehtestada kuni 6 kuuks, mida võib küll pikendada juhul, kui oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale pole kadunud.
Prantsusmaa otsustas rangema piirikontrolli kasuks pärast seda, kui EL lükkas edasi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), mis pidi käivituma 10. novembril. EES-i eesmärk on kaotada passikontrollid ja templid ning asendada praegune süsteem biomeetriliste andmetega (sõrmejäljed ja näokujutis). Süsteem pidi automaatselt registreerima piiriületajate sisenemise ja väljumise andmed ning lihtsustama ametivõimude suutlikkust jälgida piiririkkumisi ja riigis viibimise lubatud aega.
Süsteemi jõustumise vastu olid peamiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, sest neil on olnud raskusi, et luua süsteemile vajalik, keerukas IT taristu. Nende riikide kaudu liigub aga EL-i peaaegu 40% muude riikide kodanikest. Veel on leitud, et süsteem tooks Euroopa piiridele pikad järjekorrad ja ooteajad. Seetõttu on EES-i juba kaks korda edasi lükatud, kuid nüüdne kolmas kord erineb eelnenuist selle poolest, et uut tähtaega ei määratudki.
