Professor Alar Konist: tuulikud ja importkütused Eesti energiaprobleemi ei lahenda
Energiajulgeolek on ühiskonna toimimise alus: kriisis riikide vahel solidaarus kaob.
Tallinna Tehnikaülikooli professor ja energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist ütleb intervjuus vabadused.ee-le, et Eesti energiaprobleemi ei saa lahendada nõnda, et juunis on tuulise ilmaga elekter odav. Eesti energeetika põhiprobleem on tema sõnul ikka selles, et meie kütte- ja energiaarved on kõrged südatalvel, jaanuaris. “Nii kaua, kui me selle juurpõhjusega ei tegele, nii kaua on see sõna otseses mõttes eksitamine, et ehitame veel rohkm tuulikuid, siis see energia hind läheb odavamaks. Kas ta läheb jaanuaris odavamaks? Tegelikult ei lähe ju,” ütleb Konist.
Suuremahuline juhuelektrile panustamine koos plaaniga tugineda tuule- ja päikesevaesel ajal gaasijaamadele, muudab meid Konisti sõnul sõltuvaks ka importkütusest. Selle strateegiaga seotud riske demonstreerib meile hästi käimasolev sõda Lähis-Idas. ”Kui tekib energiakriis Euroopa Liidus, siis iga riik hakkab enda energiavajadusi siseriiklikult lahendama. Solidaarsust sellel hetkel ei ole,” ütleb Konist.
Kuidas sellistes tingimustes Eesti energiajulgeolekut tagada? Kas paremate lahenduste leidmiseni võiks meile siiski abiks olla kodumaine kütus põlevkivi?
Seotud artiklid
17. märts 2026
Eesti Energia endine tippjuht Andres Vainola: meie taastuvenergia eesmärk on utoopiline
13. märts 2026
Arvi Hamburg kliimahirmust: meie ei juhi ju loodust
28. veebr. 2024
Täpselt nii ongi et tuulikud ja importkütused Eesti energiaprobleemi ei lahenda.
Jääb vaid mõistatada kellele on kasulik Eesti energeetika ja majanduse hävitamine ehk siis keda Eesti valitsus teenib?
Jäi sellest jutust kõrvu, et euroopa majanduse kogutoodang oli varem 20% ja nüüd on vähem kui 10%.
Selle tegelikuks põhjuseks on euroopa rahvastiku vananemine. Vanurid hakkavad vähem tootma ja ka vähem tarbima.
Selle protsessi loogilise jätkuna väheneb euroopa majanduse kogutoodang tulevikus veelgi.
Tehtud energeetilised valeotsused kiirendavad seda protsessi natuke aga ega olulist vahet pole. Euroopa majanduse kogutoodang oleks vähenenud ka ilma nende energeetiliste valeotsusteta.
See ühiskonna vananemine on probleem aga selle põhjused ei ole majanduslikud.
Ei, rahvastiku vananemise põhjused ei ole tõesti majanduslikud.
Teise maailmasõja järgne saksamaa oli vaene ja puruks pekstud aga olemas olid noored ja töökad inimesed. Nende abil ehitati ülesse ka majandus.
Nüüd on kõik vastupidi. Vaatan sellist veebilehte:
https://www.worlddata.info/average-age.php
Sealt nähtub, et:
-keskmise itaallase vanus on 48,8 a,
-keskmise hispaanlase vanus on 47,2 a,
-keskmise sakslase vanus on 46,9 a
…no, need on ju kõik vanurikesed.
Sellistele vanurikestele võib seda elektrit tasuta ka anda aga ega nad majanduse kogutoodangut ikka enam kasvatama ei hakka (ja ega nendel polegi seda õieti enam vaja).
Naljamees oled! Kas inimene on 40-50a vahel vanur? Ma pean siis kohe surema hakkama sest statistiliselt pole mind enam olemas 😀 Ma ei muretseks niiväga selle statistilise keskmise pärast, mulle teeb rohkem muret järjest nooremate vanusegruppide terviseprobleemid. Nii füüsilised kui ka vaimsed.
MAJANDUSE KOGUTOODANGUST
Ei, ma ei ole naljamees.
Süvene sellesse kõigesse pisut rohkem.
Kui 40-50 on keskmine vanus siis järelikult on pooled inimesed nooremad ja pooled vanemad.
Kui hakkad arvestama siis järelikult on sellistes ühiskondades vähe lapsi. Järelikult on sellistes ühiskondades palju vanapoisse ja palju vanatüdrukuid. Isegi kui nad elavad koos ja peavad koera siis ikkagi ei ole nendel sellist järglaskonda, kelle nimel töötada ja pingutada. Selline ühiskond muutub laisaks.
Võta minu poolt välja pakutud riikide tabel veelkord lahti ja kliki seal igale konkreetsele riigile. Sealt avanevad ka rahvastikupüramiidid iga riigi kohta. Õpi neid rahvastikupüramiide lugema. Näed, et nii ongi – nendel ongi väikesearvuline järglaskond.
Milleks või kellele nad peaksid siis seda majanduse kogutoodangut ikkagi enam kasvatama?
VAIMSEST TERVISEST
Ma arvan, et noorte vaimse tervise teema on üle pingutatud. Tegelikult pole häda midagi.
Sellega on nii nagu rohepöördega – see pakub riigipalgalistele tööd.
Kui vaimse tervise teema ülesse puhuda siis saavad tööd jällegi kõikvõimalikud arstid, pedakoogid ja muud riigipalgalised spetsialistid.
Kuid tööga saab olema noorem põlvkond üle koormatud.
Kuna noorem põlvkond on väga väikese-arvuline ja nendele päranduvad kõik eelmiste põlvkondade poolt loodud varad siis selle kõige korras hoidmine ja hooldamine nõuab palju tööd.
Teine variant on, et hakata neid eelmiste põlvkondade poolt loodud varasid lammutama juba enne nende amortisatsiooni-aja lõppu.
Vaimse tervise koha pealt on sul kindlasti suures osas õigus ja lisaks tundub mulle et selle rikkumise nimel nähakse kõvasti vaeva.
Vähemalt sama hull lugu on füüsilise tervisega milles on süüdi põhiliselt monopoliseerunud toiduainete ja farmaatsiatööstus. Üks hävitab tervist ja teine leevendab ravimise asemel sümptomeid.
Majanduse kogutoodang ei lähe inimestele korda, see huvitab vaid riigiaparaati suurema väljalüpsi nimel. Inimesi huvitab isiklik heaolu ja kindlustunne tuleviku suhtes.
Tänane trend on et AI võtab valdava osa valgekraede töödest üle. Massilised koondamised on maailmas juba alanud. Ka tootval tööl toimetavad üha enam robotid. Inimesed hakkavad muutuma tehisühiskonnas ülearusteks. Läheneme vist tsivilisatsiooni lõpule. Lahtiseks jääb küsimus kellele seda robotühiskonda siis üldse vaja peaks olema. Tegelased kes maailmas protsesse juhivad ei anna endale aru et see düstoopia mida nad loovad hävitab lõpuks ka neid endid.
Rahvastiku vananemine ning kahanemine on millegi tagajärg ja tulevaste protsesside põhjus.
Lõputu majanduskasv ja ka lõputu elanikkonna kasv ei saa olla võimalik. Igatahes huvitav aeg on!
Selle AI ja robotiseerimise kohta arvan ma nii:
Tehisintellekt on siiski vaid arvutusmasin. See on piisavalt keeruline arvutusmasin nii, et sellest saab ka kujundada poliitilise targutaja (mingis osas see ongi juba poliitiliseks targutajaks kujundatud).
Tegelikult me elame füüsilises maailmas ja selleks, et siin hakkama saada on vaja füüsiliselt toimetada.
Kui robotid teeksid inimeste eest kõik tööd ära siis peaksid kõik inimesed ehitama ja remontima roboteid.
Sellist maailma ei tule, kus robotid ehitaksid ja remondiksid roboteid ja inimene saaks lihtsalt (käed ristis seljal) ringi jalutada. Sellisest maailmast on unistatud juba Jules Verne ajast peale aga seda ei ole seniajani tulnud.
Isegi kui selline maailm tuleks, kus robotid ehitaksid ja remondiksid roboteid ja inimene saaks lihtsalt ringi jalutada siis hakkaksid inimesed kaotama kiiresti oskusi, teadmisi ja kompetentsi.
Selle tulemusena lõpetaks varsti robotite süsteem töötamise ja inimesed peaksid hakkama jälle kõike otsast peale õppima.
Kindlasti ei tasu inimestel karta seda, et neil töö otsa lõpeks. Töö ei lõpe.
Palgaga on teine asi, palk võib otsa lõppeda. Ka raha väärtus võib millalgi kiiresti kukkuda ja ongi kõik läinud, mis raske tööga teenitud ja rahana salvestatud.