Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency – IEA) värske raport toob esile, et kivisöe kasutamise kasv on võrreldes eelnevate aastatega küll aeglustunud, ent sel on mõistetavad põhjused. Näiteks 2021. aastal oli kasv 7,7%, kuid see oli aasta varasema sügava languse baasilt – 2020. aastal alanud koroonakriis tõi endaga kaasa järsu majandustegevuse vähenemine, mistõttu kulus ka vähem energiat. 2022. aastal tõusis kivisõe kasutamine maailma 4,7% ja 2023. aastal 2,4%. Koos tänavuse kasvuga toodetakse maailmas kivisöest kokku 10 700 teravatt-tundi (TWh) elektrienergiat, mis on samuti uus rekord. IEA prognoosib kivisöe kasutamise kasvu veel ka järgnevateks aastateks ning ennustab, et stabiilse kõrgtaseme saavutab see 2027. aastal, mil maailm tarbib 8,87 miljardit tonni kivisütt. Teisisõnu tähendab see ka CO2 emissioonide kasvu, märgitakse raportis, sest süsiniku kinnipüüdmise, edasise kasutamise ja ladustamise tehnoloogia areneb aeglaselt.
Suurim kvisöe kasutaja Hiina tarbib tänavu oma energiavajadusteks 4,9 miljardit tonni kivisütt, mis on ka nende jaoks uus rekord – kasv mullusega võrreldes on 1%. Lausa kolmandik maailmas kasutatavast kivisöest põletatakse sealsetes soojuselektrijaamades. Uusi soojuselektrijaamu, milles kivisütt põletada, on käiku andmas ka India ning neil kasvab tänavu kivisöe tarbimine 5% – 1,3 miljardi tonnini. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides nõudlus kivisöe järele küll langeb, aga varasemaga võrreldes väiksemas tempos. Kui 2023. aastal langes kivisöe kasutamine Euroopa Liidus 23% ja Ameerika Ühendriikides 17%, siis tänavu on vastavad näitajad 12% ja 5%. Kuigi arenenud majandusega riigid vähendavad kivisöe kasutamist, tuleb kasv ka edaspidi selliste riikide arvelt, nagu India, Indoneesia ja Vietnam, mis oma suurenevat energiavajadust kõigi võimalustega rahuldada püüavad. Ka Hiina jätkab kivisöe tarbimist lähitulevikus vähemalt senises mahus.
Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!
