Õiguskantsler Ülle Madise tõi eelmisel suvel välja, et riigiasutustel on suhteliselt vaba voli täitmisregistri kaudu jälgida inimeste ja ettevõtete pangakontodel toimuvat.
Justiitsministeerium asutas täitmisregistri 1. jaanuaril 2024, et koguda sinna info võlgadega seotud menetluste kohta. Registri loomisel märkis ministeerium, et see lihtsustab täitemenetluse informatsiooni kättesaadavust ja muudab täitemenetluse osaliste jaoks läbipaistvamaks. Selgitati, et andmed sinna registrsisse jõuavad automaatselt: kohtutäituritelt, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojalt, maksuametist ja krediidiasutustest. Kuid lahti jäeti selgitamata, et osadel registri kasutajatel – nimelt ametiasutustel – saab olema sisuliselt piiramatu võimalus selle registri kaudu pankadelt isikute pangakonto seisu ja väljavõtet pärida.
Õiguskantsleri kontrolli tulemusel selgus, et erinevad riigiasutused kasutasid seda võimalust hoogsalt ja tegid pankadesse selge seadusliku aluseta kümneid tuhandeid päringuid.
Õiguskantsleri märgukirja peale esialgu päringute tegemine peatati, kuid seejärel enamikele asutustele taastati justiitsministeeriumi poolt loodud põhimääruse alusel ja veidi piiratud mahus. Nii saab maksu- ja tolliamet (MTA) täitmisregistrit kasutada vaid sundtäitmisega seotud korralduste edastamiseks. Rahapesu andmebüroole (RAB) ligipääs täitmisregistrile aga seadusliku aluse puudumise tõttu katkestati.
Värskelt valminud eelnõuga soovitakse MTA õigusi pangasaladusele ligi pääseda suurendada ning anda ligipääs ka RAB-le, vahendab ERR. „Muudatuse eesmärk on sätestada selgemalt piirangute eel toiminud tegutsemisviis, mitte laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel,“ öeldakse eelnõu seletuskirjas.
RAB-ile antakse õigus saada täitmisregistri kaudu saldoandmeid ja infot konto avamise ja sulgemise kuupäeva ning IBAN-i kohta. Ühtlasi piiritletakse ülesanded, mille täitmiseks on RAB-il õigus pangasaladust sisaldavaid andmeid saada. Nendeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine, rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine ning rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud väärtegude menetlemine.
Kontoväljavõte on eelnõu seletuskirja kohaselt rahapesu kahtlust uurides keskne analüüsiobjekt, et tuvastada tegevusi, mille põhjal saab RAB hinnata, kas tegu on rahapesuga. “Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel,” selgitab seletuskiri.
Seadust täiendatakse selliselt, et RAB-i järelepärimistest ja muust infovahetusest, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, ei tohi asutused, kellelt on infot küsitud, oma klienti teavitada. “Kui kohustatud isik teavitaks klienti sellest, et RAB on tema kohta teavet küsinud, võib see võimaldada isikul varjata või ümber paigutada vara, hävitada tõendeid või kohandada oma tegevust viisil, mis raskendab rahapesu tuvastamist,” põhjendatakse eelnõu seletuskirjas.
Otsuse selle kohta, kas inimesele võib tema kohta tehtud päringute kohta infot anda, teeb RAB ning ei ole välistatud, et avalikustamine ei ole võimalik ka pärast viie aasta möödumist. Kui aga inimene saab näiteks kriminaalmenetluse raames teada, et RAB on tema andmeid töödelnud, saab RAB hinnata, kas inimesele on võimalik selle kohta teavet anda.
Selle asja nimi on ametniku sorimine minu taskus. Ja kuidas inimene teab et see ametnik ei ole pahatahtlik või lausa kuritegelik? Riigiametis töötamine ei tee inimesest aususe ja õigluse etaloni. Mulle tundub pigem vastupidi, praegune Eesti riik on maffialaadne kuritegelik organisatsioon mille vastu tuleb kõigi vahenditega võidelda.