Saksamaa: pankrotid ja töötus on 10 aasta kõrgeimal tasemel

Vaevu pool aastat tagasi kirjutasime, et tänavu oodatakse Saksamaal 25-30% rohkem pankrotte kui mullu, aga nüüdseks on ainuüksi juulis olnud pankrotte ligikaudu 20% rohkem kui eelmise aasta juulis. Samal ajal on töötus jõudnud peaaegu 3 miljoni inimeseni. Mõlemad näitajad on 10 aasta kõrgeimad, kirjutab Remi News. 

Statistikaameti andmetel registreeriti juulis 4007 pankrotti, mida on 19,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta juulis ning maikuus registreeriti 5,3% rohkem ettevõtjate ja 16,1% rohkem tarbijate maksejõuetuse avaldusi kui 2024. aasta mais. 

Olukord on üha keerukam ka tööjõuturul. Juuli algusest on teatatud 125 000 koondamisest ja töötute arv on kasvanud 2,98 miljonini. Seda on 170 000 rohkem kui aasta tagasi. Saksamaa tööhõiveameti juht Andrea Nahles eeldab, et augustis ületatakse 3 miljoni piir ehk tegemist oleks kümne aasta kõige suurema töötute arvuga Saksamaal.

Peale selle on Saksamaal tööstustoodang juunis langennud 1,9%, mis on koroonapandeemiast peale madalaim tase. Kõige enam on kannatada saanud keemia-, masinaehituse ja autotööstus. Euroopa autotootjate probleemiderägastikust ja vähenenud müügimahtudest elektriautode tõttu oleme varemgi käsitlenud, nt siin ja siin.

Ettevõtjad kritiseerivad tugevalt valitsuse seniseid tegusid, õieti tegematajätmisi

Tohutu majanduslangus räsib Saksamaad vaatamata kantsler Friedrich Merzi juhitud valitsuse suurtele lubadustele pöörata majandus kasvule. Veel maikuus kinnitas Merz: „Ma tahan, et me tunneksime sel suvel, et asjad muutuvad aeglaselt paremaks. Me teeme edusamme.” Selleks võttis Merz riigile kaela peaaegu triljoni euro suuruse võlakoormuse, et taristu, kaitsevaldkonna ja nn kliimakaitse investeeringute abil käivitada riigi majandust. Poliitik lubas ka kärpida bürokraatiat ja makse. 

Kuid seni ei ole Saksa majanduses märgata erilisi paranemismärke. Vastupidi, kriitikute sõnutsi võib oodata, et Saksamaa majandusolukord halveneb edasi, kui kiiresti ei võeta ette tõsiseid reforme. Farmaatsiagigandi Merck tegevjuhi Belén Garijo hinnangul peab “bürokraatia olema nutikam, muresid peab olema vähem, aga paindlikkust ja julgust peab olema rohkem”. Tegevjuht tõdes, et kui Euroopa ei kohane praegu, riskib ta kaotada tööstuses juhtpositsooni ülemäärase reguleerimise ja stagnatsiooni tõttu. Mõned ettevõtjad on ette pannud dereguleerida kapitaliturge, rahastada idufirmasid rohkem, lihtsustada maksuseadust ja digiteerida valitsushaldust. Saksa keemiatööstuse liidu juht Wolfgang Große Entrup kutsus valitsust üles kiiresti ellu viima tõelisi reforme ja kasutama järgmist 100 päeva, vähendamaks esimesena bürokraatiat 25%.

Saksamaa majandusteadlane Daniel Stelter on samuti valitsuse majanduspoliitika suhtes kriitiline. Ta rõhutab vajadust struktuursete reformide järele, et taastada Saksa majanduse konkurentsivõime. Majandusteadlase sõnutsi hiilgab Saksamaa liigse reguleerimise, kõrgete energiahindade ja bürokraatiaga – kõik need pärsivad tööstust ja investeeringuid. Stelteri hinnangul kannab Saksamaa keskklass liiga suurt maksukoormust, mis toetab ümberjagatavat sotsiaalriiki, ja tööjõumaksud on liiga suured. Samas võib aga märgata, et valitsus, meedia ja ülikoolid takistavad mõistlikku majanduspoliitilist arutelu ja see süvendab Saksamaa majaduslangust veelgi. Igal juhul leiab majandusteadlane, et kui kiiresti põhjalikke reforme ei tehta, siis majanduslangus ei lõpe niipea.

Saksamaa majandus langeb kolmandat aastat järgemööda

Saksamaa statistikaameti andmetel kahanes riigi majandus 2023. aastal 0,3% ja 2024. aastal 0,2%. Saksamaa tööhõive oli juba eelmise aasta lõpuks langenud madalaimale tasemele pärast 2020. aastat ja see tähendab, et kõik tööstusharud olid koondanud töötajaid ega olnud uusi töötajaid palganud. Tänavused esimesed kuud näitavad, et nendes suundumustes mingeid muutuseid paremuse poole ei ole, vaid vastupidi, valitseb tõenäosus aasta lõpuks ületada mulluseid, niigi halbu tulemusi. 

Nagu oleme juba kirjutanud, on kõrgemad kulud ja riigi majandusraskused otseselt seotud Saksamaa viimaste aastate energiapoliitikaga. Saksamaa on nn kliimapöörde sildi all investeerinud jõuliselt tuule- ja päikeseparkidesse, sulgedes samal ajal tuumajaamu. Kuid et tuul ja päike ei suuda ilmaolude muutlikkuse tõttu püsivalt energiat pakkuda, on selline tootmisviis ebakindel ja lõpuks ka alternatiividest kogukulu mõttes märksa kallim. Kuivõrd pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale langes Saksamaa jaoks suuresti ära ka Venemaa gaas, millele tegelikult majandus rajatud oli, on tulemused olnud oodatavad. 

Tänavuse võla eesmärkide seas on majanduse turgutamiseks mh märgitud investeeringud “kliimakaitsesse”. Viimase all peetakse silmas plaani vähendada süsinikdioksiidi heiteid, et saavutada kliimaneutraalsust. Mainitud on hoonete renoveerimist, raudteede uuendusi, kütte dekarboniseerimist jms. Elektrienergia puhul on tõdetud vajadust otsustavalt ja võrgusõbralikult suurendada päikese- ja tuuleenergia, aga ka bio-, hüdro- ja geotermaalenergia ning salvestusvõimsuseid.  Ehk teisisõnu, senine kliimapööre jätkub kopsakate laenude najal veel mitu järgmist aastat ega anna erilist lootust, et nn kliimakaitselised investeeringud järgmise poole aastaga majanduse olukorda kuigi palju parandaks.