Suurbritannia vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste hüvitise süsteem loodi 1979. aastal ja 43 aastaga on sinna kokku esitatud ligikaudu 16 000 taotlust. Suurem osa neist ehk ligi 14 000 on esitatud viimastel aastatel ning need on seotud koroonavaktsiinidest tingitud tervisekahjustustega, kirjutab The Telegraph.
Kuivõrd teateid koroonavaktsiinist tingitud tõsise kõrvalmõju kohta oli riigis juba 2021. aasta augusti seisuga 1,15 miljonit, on hüvitistaotluste arv selle numbriga võrreldes väike ning ka esitatud taotlustest rahuldatakse vähesed. Seni on kahjutasu määratud selliste vaktsiini põhjustatud seisundite eest nagu insult, südameatakk, verehüübe probleemid, seljaajupõletik, vaktsineeritud jäseme liigne turse ja näohalvatus. 97% hüvitistest on praeguse seisuga määratud AstraZeneca vaktsiini põhjustatud tervisekahjustustele. Tuhanded taotlused on aga tagasi lükatud, sest hindajate hinnangul polevat selget tõendit, et kahjustuse on põhjustanud vaktsiin. Paljud on saanud eitava vastuse, sest „pole piisavalt invaliidistunud“ või „tegemist pole tõsise puudega“. Nimelt kehtestab sealne reegel, et hüvitise jaoks peab inimene olema 60% ulatuses invaliidistunud. Paljud nõuded on kõrvale heidetud igasuguse meditsiinilise hinnanguta.
Need, kes suudavad tõestada vaktsiiniga seotud tervisekahjustust, saavad hüvitiseks 120 000 naelsterlingit (141 000 eurot), kuid seni on rahuldatud vaid 175 taotlust, mis teeb kokku 2% kõigist taotlejatest. Hüvitise tasumise koorem lasub seejuures Suurbritannia maksumaksjatel, sest vaktsiinitootjatele anti puutumatus juba pandeemia alguses.
Kõrvalmärkusena: sarnane seis on vaktsiinikahjude hüvitamisega ka Eestis, sest ka meil ei soovi ametiasutused tervisekahjustuse seost vaktsiiniga tunnistada, tõendamiskoormus on täielikult kahju kannatanul ning tihti keeldutakse hüvitise maksmisest otsitud põhjendusega. Vabaduste portaal on teemat pikemalt käsitlenud ühes kevadises intervjuusaates, mida saab kuulata siit.
Suurbritannias peamiselt kasutusel olnud AstraZeneca vaktsiini puhul selgus üsna alguses, et sel on tõsised kõrvalmõjud ja see põhjustab nt eluohtlikke trombe. Mitmed riigid lõpetasid 2021. aastal selle kasutamise, kuid Suurbritannia mitte. Ka Eesti ei lõpetanud vaktsiini kasutamist, kuid lühikese aja jooksul anti mitu eri soovitust, mille kohaselt oli vaktsiin pigem hea eakamatele, siis vanuses 50+ jne. Selle juurde aga korrutati samal ajal pidevalt nii Eestis kui maailmas, et trombijuhtumid on väga haruldased ning kokkuvõttes on vaktsineerimisest inimesele rohkem kasu kui kahju. Näiteks Tartu Ülikooli viroloogia professor ja toonane Covid-teadusnõukoja liige Andres Merits arvas 2021. aasta märtsis, et me ei peaks mitte mõtlema, kas AstraZeneca vaktsiinide kasutamine lõpetada, vaid kuidas näiteks Taanist, kes ohu tõttu selle vaktsiiniga enam ei süstinud, seisma jäänud vaktsiinid kätte saada ja nendega siinseid inimesi süstida.
Eelmisel aastal tunnistas AstraZeneca, et nende vaktsiin põhjustab trombootilist trombotsütopeeniat. Mais lõpetas ettevõte vaktsiini müügi, tuues põhjuseks, et uuemate Covid-19 tüvede vastu on turul paremaid vaktsiine ja nende oma pole enam kõige efektiivsem. Sel aastal on AstraZeneca algatanud ka müügiloa tagasivõtmise. Sedapuhku põhjusel, et uuemaidki vaktsiine olevat üleliia.
