Briti ekspeaminister Boris Johnson kirjutab oma mälestusteraamatus, et algselt ta uskus lukustamismeetmete võimesse viiruse levikut piirata. Alles hiljem hakkas ta enda sõnul analüüsima haiguse lainetena levimimist maailmas ning märkas, et sarnased tõusud ja langused olid igal pool ega sõltunud palju valitsuste astutud sammudest, vahendab The Telegraph. “Sõltumata sellest, kas sa olid Hiinas, kus rakendati halstamatuid lukustamismeetmeid või Rootsis, kus kasutati vabatahtlikku lähenemist – alati oli kaks lainet,” kirjutab ta. Johnsoni sõnul ei ütle ta, et lukustamismeemetel üldse mõju ei olnud. “Olen kindel, et neil oli mingi mõju. Aga kas see oli otsustav haiguse tagasi löömisel, selle laine mahasurumisel? Ma võin vaid öelda, et ma ei ole enam kindel,“ lisab ta.
Nn lukustamisi ehk liikumis- ja kogunemispiiranguid kehtestati Suurbritannias Covid-kriisi ajal kolmel korral aastatel 2020 ja 2021. Mh kehtisid distantsi hoidmise reeglid, piirangud inimeste arvule, kes tohtisid koguneda, tungivad soovitused mitte minna kodust välja, kui selleks ei ole tungivat vajadust, suleti koole, vähendati arstiabi kättesaadavust jms. Nüüd nimetabki Johnson sellist lähenemist selle metsikuse ja tagajärgede tõttu keskaegseks. Seejuures on Johnsonil kindlasti õigus, sest selline enneolematu piirangute poliitika tõi tõepoolest inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele kaasa rasked tagajärjed. Ühendkuningriigi näitel oleme sellest kirjutanud lähemalt siin.
Oluline on veel tähele panna seda, et Johnson ise enda valitsuste kehtestatud piiranguid ja muid reegleid tõsiselt ei võtnud. Seda näitas tema ja tema lähemate kaastöötajate käitumine piirangute ajal. Nimelt tuli välja, et samal ajal, kui rahvale räägiti vajadusest viiruse leviku piiramiseks kodus istuda ning politsei jälgis, et üle kuue inimese korraga koos ei käiks, jätkas peaminister koos oma lähikonnaga üsna vabalt nii suuremas seltskonnas sünnipäevade tähistamise kui muude üritustega. Ta sai hiljem selle est ka trahvi ning asja ilmsikstulek oli üks põhjusi, miks ta juulis 2022 tagasi astus.
Johnson puudutab oma raamatus ka Covid-i päritolu. “Kogu Covid-i katastroofi kohutavus seisneb selles, et see näib olevat kõigis aspektides täielikult inimtekkeline,” kirjutab ta. “Nüüd tundub ülimalt tõenäoline, et mutatsioon oli mingi Hiina laboris tehtud ebaõnnestunud eksperimendi tulemus,” lisab Johnson, viidates võimalusele, et viirus pärineb Hiina Wuhani Viroloogia Instituudist. Ehkki algselt püüti seda võimalust vandenõuteooriana näidata ning viidata, et pandeemia algpunkt on hoopis samas linnas asuv turg, on laboripäritolu kõige tõenäolisemaks pidanud ka näiteks Ameerika Ühendriikide Föderaalne Juurdlusbüroo (Federal Bureau of Investigation, FBI). Viiruse päritolust oleme pikemalt kirjutanud siin.
