Taliban taastas Afganistanis võimu 2021. aasta augustis, mil liitlased kiirustamisi riigist lahkusid pärast aastakümneid kestnud missioone, olles püüdnud juurutada riigis demokraatiat. Kui alguses lubas Taliban “muutunud, mõõdukamat poliitikat”, siis tegelikult on iga aastaga kahandatud naiste õiguseid, alustades naiste võimalustest õppida ja töötada kuni keeluni omavahel rääkida või aknast välja vaadata. Nüüd on Talibani võimud seadustanud meeste jaoks võimaluse oma naist lüüa vähemalt seni, kuni mees pole murdnud naise luid ega jätnud nähtavaid haavu, kirjutab CNN.
Sellekohase dekreedi (tõlge) andis Taliban välja hiljuti, aga selles kirjeldatud tavad on Afganistanis juba laialt levinud. Nüüdne on aga siiski esimene kord, mil reeglid on nii selgelt kirja pandud. “Kui abikaasa peksab naist nii rängalt, et see põhjustab luumurde, avatud haavu või sinikaid naise kehal, ja naine pöördub kohtuniku poole, loetakse abikaasa süüdi olevaks,” sätestab dekreet ja lõpetab: „Kohtunik peaks mõistma talle 15 päeva vangistuse.”
Inimõiguste aktivistid nimetavad sätet laastavaks ja hoiatavad, et naiste niigi kasinad õigused vähenevad veelgi. „Meestel on õigus naisi täielikult valitseda,” ütles inimõiguste aktivist Mahbouba Seraj. „Tema sõna on seadus – nii see on.” Arvestades, et Afganistani naised ei tohi kodust lahkuda meesoost saatjata, takistab nüüdne seadus naistel õiglust otsimast ka kõige raskema vägivallajuhtumi korral ehk peksu järel murtud luude või lahtise haava korral. Kusjuures, kui tunnistaja on juhtumisi teine naine, siis tema tunnistus on Afganistani šariaadi järgi poole väiksema kaaluga kui ühe mehe tunnistus.
Seevastu kehtestab dekreet kolme kuu pikkuse vangistuse naisele, kes on korduvalt külastanud isa või sugulasi ilma abikaasa nõusolekuta või keeldub abikaasa nõudmisel tagasi pöördumast. Sugulased, kes pakuvad varjupaika koduvägivalla eest põgenenud naisele, võivad samuti karistuse saada. Seega on naistelt võetud see viimanegi võimalik kaitse, sest ametlik ja seaduslik kaitse puudub neil niikuinii. Seraj märkis, et kui varem oli vähemalt mingi hirm kohtute ja kohtunike ees, siis nüüd on meestele seadusega antud õigus naisi füüsiliselt ja mistahes muul moel kohelda. Kohtunikke ja kohtuid ei pea mehed aga kuigi palju pelgama.
Naise peksmise eest määratav karistus (15 päeva vangistust) on ka palju kergem kui loomade väärkohtlemise eest, sest koera või kuke võitlusele sundimise eest võib määrata viis kuud vangistust. Kui aga solvata Talibani juhti Hibatullah Akhundzadat, võib kaasneda 39 piitsahoopi ja aasta vangistuses, ja kui alandada kõrget ametnikku, võib määrata 20 piitsahoopi ja kuus kuud vangistust. Dekreet lubab veel isadel karistada lapsi näiteks siis, kui laps on unustanud palvetada, ja kui õpetaja murrab lapse luud, on tagajärg ainult vallandamine. Leidub siiski ka niirvõrd kaalukaid kuritegusid, mille puhul on Talibani arvates ainuvõimalik määrata surmanuhtlus. Sellised on ennekõike teod, kus on levitatud islamiga vastuolus olevat õpetust või korduvalt varastatud, aga ka ketserlus, nõidus ja homoseksuaalsus või muu mitte-vaginaalne seks.
Taliban väidab, et kõik otsused on kooskõlas islami šariaadiga ja neil on religioosne legitiimsus. Võimule naasmisest peale on Taliban välja andnud enam kui 250 dekreeti ja määrust. Neist vähemalt 157 on suunatud konkreetselt naiste ja tüdrukute õiguste piiramisele.
