Tänapäeva autod on tehnoloogiliselt keerukad, nagu ratastel arvutid, mis aitavad suurkorporatsioonidel koguda teavet inimese elu kohta ja teenida rohkem raha. Andmekorjet põhjendatakse ohutuse ja mugavusega. Internetiühendusega auto võib saata teateid, kui teel on juhtunud õnnetus ja kindlustusmakse võib kahaneda, kui juht on olnud eeskujulik sõitja. Kuid sellega kaasneb arvestatav privaatsusoht ja autodest kogutud andmetest on kujunenud märkimisväärne äri ning enamasti pole teada, kellele andmeid müüakse, kirjutab BBC.
Paljude uute auto salongis on kaamerad, mis jälgivad juhti. Enamikul neist on ka internetiühendus, mille kaudu kogutud teavet edastada. Autotootjate privaatsuspoliitikast võib leida, et tootja kogutavad andmed hõlmavad asukohaandmeid ja sihtkohti, kaassõitjate infot, turvavöö kasutust, kiirust, pidurdussagedust ja isegi seda, mis raadiost kõlab. Kuid mõni võib koguda ka teavet, kui palju kaalub sõitja, kui vana ta on, mis rassist ja mis näoilmetega jms. Seda teavet ostavad meelsasti kindlustusettevõtted, paljuski selleks, et langetada konkreetse isiku kindlustusmakse otsust. Kuid enamasti pole teada, kellega andmeid jagatakse. Vaid mõni autotootja on tunnistanud, et andmed on müügiks, kuid ka neil pole kohustust avaldada ostjat.
Konsultatsioonifirma McKinsey leidis, et 2021. aastal teedel liikunud autodest 50% oli internetiühendusega. McKinsey ennustab, et 2030. aastaks on selliseid autosid juba 95%. Firefoxi brauseri looja Mozilla analüüsis 2023. aastal 25 automargi privaatsuspoliitikat ja järeldas, et autod on „halvim tootekategooria, mille privaatsust kunagi hinnanud on”. Aruande järgi jätavad autotootjad endale õiguse koguda andmeid, sh sõitja nime, vanust, rassi, kaalu, finantsandmeid, näoilmeid, psühholoogilisi suundumusi ja muud. Veel leidis Mozilla, et 19 autotootjat võivad andmeid müüa. Näiteks Kia USA privaatsuspoliitika järgi võib ettevõte koguda autoomaniku tervise-, perekonnaseisu ja tema muu vara andmeid, aga ka tema ostetud toodete ja tarbimisteavet jpm. Kia pressiesindaja James Belli sõnutsi pole ettevõte tegelikult kunagi kogunud andmeid juhi tervise või seksuaalse sättumuse kohta. Poliitikas pidavat need kirjas olema vaid seepärast, et California “tundlike andmete” sätetes on need olemas.
Seni on selliste andmekogumite puhul meetmeid võetud vaid mõnel üksikul juhul. Näiteks on General Motorisit süüdistatud selles, et on loata müünud asukohaandmeid. Täpsemini oli General Motors müünud juhiandmeid ettevõttele LexisNexis ehk andmevahendajale, kes ostab ja müüb tarbijate andmeid. Väidetavalt võib LexisNexisel ühe juhi kohta olla sadu lehekülgi andmeid, kus on üksikasjalikult kirjas iga sõit, mis autoga kuue kuu kestel on tehtud. Igal juhul on General Motorsil nüüd viieks aastaks keelatud sõidukiandmeid müüa. Seejärel võib GM tegevusega aga jätkata, kui saab juhilt nõusoleku. Samal ajal müüvad LexisNexis ja teised ettevõtted endiselt sõidukiandmeid, mida nad saavad teistelt autotootjatelt ja rakendustest, mida inimesed sõidu ajal kasutavad. Levinud on ka kindlustusfirmade, autotootjate ja andmevahendajate tehingud, mis ilmselt koguvad aina enam tuure, kui autoomanikud nõustuvad privaatsuspoliitikatega, mis teeb toimingutest täiesti seadusliku.
Riikide valitsused ei paista soovivat autode andmekorjet kuidagi piirata. Vastupidi, näiteks USA on valmis föderaalseadusega suurendama andmete hulka, mida auto koguda võib. Ameerika autotootjaid võib peagi tabada kohustus paigaldada autodesse infrapuna-biomeetrilised kaamerad ja muud süsteemid, mis skännivad juhi kehakeelt, jälgivad tema silmi või muud käitumist, et tuvastada ega juht ole purjus või liiga väsinud. Kriitikute andmetel tekib selliste andmetega juba täiesti uus andmevaramu – inimeste tervise ja harjumuste varamu.
Autoomanikud aga enamasti ei teagi, et autod selliseid andmeid kokku kraabivad. Brookingsi instituudi tehnoloogiainnovatsiooni keskuse vanemteaduri Darrell Westi sõnutsi oleks inimesed šokeeritud, kui teaksid, missugust andmehulka nende auto kogub ja edastab. Olgu kogujaks siis autotootja või kolmanda osapoole rakendus. „See tähendab põhimõtteliselt, et teie elu saab peaaegu sekund-sekundilt taastada,” lisas West.
