Ühendkunigriigis kodanikeõiguste eest seisev rühmitus Big Brother Watch (umbkaudses tõlkes tähendab järelevalvet Suure Venna üle) nõudis hiljuti välja dokumendid, mis näitavad jälgimistehnoloogiate kasutamist riikliku raudteefirma Network Rail poolt alates 2023. aasta aprillist. Tegemist oli raudteefirma pilootprojektiga, mille käigus raudteejaamade turvakaamerate pildi reaalajas analüüsimiseks kasutati e-kaubanduse poolest tuntud tehnoloogiafirma Amazon pakutavat jälgimistarkvara Amazon Rekognition. See masinõpet ehk tehisaru kasutav tarkvara võimaldab tuvastada isikute nägusid ning võrrelda neid mõnes andmebaasis olevate isikute näokujutistega. Samuti saab selle abil inimese nägu täielikult analüüsida, sh kirjeldada selle omadusi ning inimese emotsioone. Lisaks tunneb süsteem pildi pealt ära teksti, numbrid, sümbolid, erinevad muud objektid jne.
Inimesi sellest teavitamata, jälgis raudteefirma läbi viidud pilootprojekti käigus inimesi kaheksas suures raudteejaamas 5-7 tehisaru kasutava kaamera abil. Sh jälgiti inimesi ka Londoni olulistes Eustoni ja Waterloo ning Manchesteri peamises Piccadilly jaamas. Ehk tehisaru salvestaski igapäevaselt sadu tuhandeid reisijaid ning analüüsis nende nägusid, vanust, sugu, emotsioone, käitumist jm.
Raudteejaamadele mõeldud lahendus oli muu hulgas õpetatud tuvastama seda, kui inimesed astuvad raudteele või ooteplatvormid on ülerahvastatud. Samuti suutis süsteem väidetavalt tuvastada vargustega seotud ohtusid ehk näiteks märgata potentsiaalseid jalgratta-vargaid. Süsteem hindas raudteejaamades ka üldist heakorda ehk märkas näiteks, kui põrand oli kuskil libe, prügikastid liiga täis või kanalisatsioonisüsteem mõnes kohas ummistunud. Selle kõrval aga jälgiti sama süsteemi abil ka käitumist, mida peeti mingil viisil antisotsiaalseks ehk ebakohaseks. Sellise käitumise alla kuulusid näiteks ka rulaga sõitmine, suitsetamine, valju häälega hüüdmine või karjumine ja isegi jooksmine. Eraldi aga tuukasegi projketi kirjeldanud dokumendis välja, et jälgimissüsteem suudab inimeste emotsioone tuvastada ehk vaadata, kas keegi on rõõmus või vihane.
Ei ole üllatav, et raudteefirma põhjendab tehisaru-süsteemide kasutamise vajalikkust sellega, et nii tagatakse parem üldine turvalisus ja kord ehk töötajad saavad ohtudele ning muudele probleemidele kiiremini reageerida. Samal ajal välditakse selliseid selgitusi andes aga tõsistest probleemidest rääkimist, mis selliste totaalsete jälgimissüsteemide abil inimeste privaatusse tungimisega kaasas käivad. Lihtsam probleem seisneb juba pelgalt tõsiasjas, et inimesi jälgitakse tarkvaraga, mille arendajast tehnoloogiafirma Amazoni põhiäri on veebikaubandus. Selline inimeste emotsioonide profileerimine on tõenäoliselt veebikaubamajale reklaami suunamise mõttes veel avastamist ootav kullaauk, mis sünnib inimeste privaatsuse räige rikkumise hinnaga. Tõsisemaks probleemiks selle kõrval on aga oht, et selline inimeste pidev jälgimine ja käitumise reaalajas analüüsimine muutub ühel hetkel võimu käes eriti tõhusaks inimeste kontrollimise ja vabaduste piiramise tööriistaks. Hoiatavaks “eeskujuks” on siin loomulikult Hiina juba toimiv jälgimisühiskond, aga ka Venemaa, mis näotuvastustehnoloogia kasutamist hoogsalt laiendab.
Kui konkreetne Suurbritannia raudteejaamade juhtum väärib tähelepanu eelkõige oma mastaabi ja soovi poolest inimeste käitumist reaalajas jälgida, siis näotuvastustehnoloogiate rakendamine on ka üldiselt hoogu kogumas. Hiljuti kirjutasime, kuidas Ühendkuninriigis kasutavad näotuvastust aina rohkem nii kauplused kui politsei. Inglismaal on politseil näiteks inimeste reaalajas jälgimiseks ette nähtud spetsiaalsed ümbrust jälgivate kaameratega varustatud bussid. Nii jäädvustatakse bussi tegutsemispiirkonnas tuhandete mööduvate inimeste näokujutised ning võrreldakse neid reaalajas andmebaasides olevate isikute fotodega. Kui mõni mööduvatest inimestest juhuslikult sarnaneb mõne tagaotsitavaga, lähevad politseinikud temaga vestlema ja vajadusel arreteerivad ta. Ka Šotimaa politsei soovib hakata sarnast süsteemi kasutama.
Soovi samas suunas liikuda on näha ka Eesti ametkondades. Justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös on valminud korrakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, milles muude ülimalt problemaatiliste teemade kõrval on just jälgimistehnoloogiate juurutamisele suurt rõhku pandud. Nii sooviks väljatöötamiskavatsuse koostanud ametnikud lihtsustada inimeste elektroonilist jälgimist ning seda suurendada. Näiteks võiks nende hinnangul inimeste jälgimiseks rahvarohketel üritustel kasutada mehitamata õhusõidukeid ehk droone. Praegu kehtiva seaduse järgi peaks politsei inimesi nende filmimisest teavitama, kuid tulevikus võiks ametnike hinnangul sellise nõude kaotada. Seejuures põhjendatakse asja mugavusega – nii saaks kokku hoida ametnike tööaega.
Lisaks sellele soovivad justiits- ja siseministeerium anda politseinikele võimaluse vastavalt vajadusele kasutada kehale kinnitatud kaameraid. Vastavalt vajadusele tähendaks seejuures seda, et kaamera ei salvestaks kogu aeg, vaid ainult siis, kui politseinik seda soovib. Sellist erandit põhjendatakse sooviga tagada politseinike privaatsus. Samas kõrvalseisjate privaatsus samavõrd oluline ei oleks – kõiki kõrvalisi isikuid salvestamisest teavitada tarvis ei oleks. Väljatöötamiskavatsuse autorid märgivad, et selliste kehakaamerate laiem kasutamine riivaks küll inimeste privaatsust, kuid hindavad mõju ebaoluliseks.
