Transideoloogias ei kahelda: Briti ülikool kaitseb kohtus sõnavabaduse piiramist

Suurbritannia Sussexi ülikool vaidlustas kohtus sõnavabaduse piiramise eest saadud trahvi.

Sussexi ülikool on kohtus vaidlustanud haridusameti (Office for Students, OfS) trahvi 585 000 naelsterlingit (672 165 eurot), mille OfS määras ülikoolile sõna- ja akadeemilise vabaduse rikkumise eest, sest ülikool on keelanud kritiseerida end transsooliseks nimetavaid inimesi ning toonud sellega kaasa tõsise enesetsensuuri tudengite ja õppejõudude seas.

Ülikool leiab, et OfS ületas sedaduses sätestatud volitusi ja pani liiga suure tähtsuse trahvimise ajal kehtinud transideoloogilisele poliitikale, kirjutab BBC

Sussexi ülikool sattus skandaali, kui ülikooli õppejõud dr Kathleen Stock oli sunnitud 2021. aastal ametist tagasi astuma tema vastu algatatud nõiajahi pärast. Dr Stock oli loengus ja raamatus ausalt ning ilustamata käsitlenud sooküsimusi, nimetades bioloogilist sugu tähtsamaks kui sooidentiteeti. 

Sussexi ülikooli endist professorit Kathleen Stocki tabasid süüdistused transfoobias ja tema vallandamist nõuti suurejoonelise kampaaniaga. Äärmusliku tagakiusamise tõttu lahkus professor lõpuks töölt. Foto: Kartoplia/Wikimedia Commons.

Paljuski just sellele juhtumile tuginedes määras OfS ülikoolile trahvi sõnavabaduse ja akadeemilise vabaduse rikkumise eest. Amet oli enam kui kolm aastat kestnud uurimisega tuvastanud, et ülikooli trans- ja mitte-binaarsete inimeste võrdõiguslikkuse poliitika keelas end transsooliseks nimetavaid inimesi kritiseerida või sel teemal arvamust avaldada ning nõudis, et transinimesi kuvatakse ainult positiivses võtmes. See aga tõi kaasa tõsiasja, et töötajad ja õpilased pelgasid distsiplinaarmenetlust ja asusid end tsenseerima. Määratud 585 000 naelsterlingi (672 165 eurot) suurune trahv oli OfS sõnutsi üksnes hoiatustrahv, sest arvestades ülikooli sissetulekut võinuks see küündida lausa 4,6 miljoni naelsterlingini (u 5,4 miljoni euroni).

Ülikooli esindajad on veendunud, et kuna Sussexil on uhke traditsioon sõnavabaduse edendamisel, on trahv tõsiselt kahjustanud ülikooli mainet „sõnavabaduse bastionina”. Kooli arvates on ülikool haridusameti otsuse pärast „võimetu takistama solvavat, kiusavat ja ahistavat kõnet“ ning et OfS korraldab ülikooli vastu kättemaksukampaaniat. Igal juhul ei mõista ülikool enda sõnutsi, kuidas nad peaksid tasakaalustama sõnavabadust ja muid õiguslikke kohustusi, nagu nõue vältida ahistamist ja vihakõnet. Veel väidab ülikool, et kaheleheküljeline poliitika ei olnud selline juhend, mille üle olnuks ametil õigust otsustada ning et haridusameti uurimine oli kallutatud. Nimelt olid Sussexi sõnutsi OfS-i sõnavabaduse direktor dr Arif Ahmed ja dr Stock juba varem tuttavad ning dr Ahmed on avalikult toetanud Stocki seisukohti. Lõpetuseks süüdistab ülikool OfS-i selles, et uurimisel olevat küsitletud ainuüksi dr Stocki, aga mitte üliõpilasi ega üliõpilasliitu. 

Nüüd peab OfS kohtus kaitsma oma rolli sõnavabaduse ja akadeemilise vabaduse põhiväärtuste kaitsel. Seejuures põhjendab amet, et ülikool ei järginud enda kehtestatud menetlusnõudeid, kui koostas ja rakendas trans- ja mittebinaarsete inimeste võrdõiguslikkuse poliitikat. Kohtule esitatud dokumentides on OfS märkinud, et pakkus Sussexile juba 2022. aasta oktoobris võimalust kohtuda ja arutada kokkulepet tingimusega, et ülikool tunnistab eeskirjade rikkumist. OfS lükkab tagasi kallutatuse süüdistused väitega, et dr Ahmedil oli Stockiga piiratud töine tutvus.

Vabaduste portaalis oleme Suurbritannia ülikoolides toimuvat käsitlenud ka varem. Näiteks selgus ülikoolide uuringust tõsiasi, et 80% töötajatest näevad akadeemilise vabaduse piiramist. Paljude õppejõudude kinnitusel dikteerivad loengute sisu üha enam üliõpilased ise ja õppejõududel on kujunenud välja enesetsensuur – nad jälgivad üha rohkem väga hoolikalt, mida klassiruumis räägivad. Üks Briti õigusteadlane tunnistas aga, et ta kasutab nüüd õpetamises “võimalikult vähe isikupärast lähenemist, sest märkimisväärne hulk üliõpilasi võib solvuda kõige peale, mis neile ei meeldi”. Üks Ühendkuningriigi psühholoogiaõppejõud selgitas aga, et „üha raskem on vaielda mis tahes seisukoha üle, mida aktivistid peavad vastuoluliseks“. Selliste seisukohtade alla käivad näiteks teemad, mis puudutavad sooideoloogitat, kolonialismi, Iisraeli-Palestiina konflikti jne.

0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments
Seotud artiklid