2015. aasta detsembris ÜRO kliimakonverentsi raames sõlmitud Pariisi leppest lahkus Trump ka 2017. aastal oma esimese ametisoleku ajal, kuid tema järel 2021. aastal presidendiks saanud Joe Biden liitus sellega kohe ametisse saades uuesti. Nüüd plaanib Trump leppest uuesti lahkuda, vahendab The Telegraph.
Trumpi plaanib jõuliselt muutab USA energiapoliitikat ja see tähenab suuremat siseriiklikku naftatootmist, mille eesmärk on energia hinda aasta jooksul poole võrra langetada. Samuti on Trumpil plaanis taastada Bideni poolt pausile pandud veeldatud maagaasi eksport Euroopasse ja Aasiasse.
Võimalusele võtta kasutusele rohkem kodumaist energiat viitas Trump ka oma võidukõnes. “Meil on rohkem vedelat kulda, kui ühelgi teisel riigil maailmas. Rohkem kui Saudi-Araabial. Rohkem kui Venemaal,” ütles ta.
Ka Trumpi meeskonnast on kinnitatud, et energiapoliitikas on oodata muutusi. Trumpi üleminekumeeskonna pressiesindaja Karoline Leavitt ütles, et valimisvõit andis Trumpile mandaadi viia ellu lubadused, mida ta kampaania käigus on andnud. „Ta täidab need,” lisas ta.
Laiemalt tähendab see ilmselt ka igasuguste suurte kliima päästmisega seotud projektide peatamist, millega praegune administratsioon tegelenud on ja väiksemaid toetusrahasid päikese- ja tuulesektorile.
Trumpi poliitika suunad ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, sest kliimapoliitikat on ta kritiseerinud järjepidevalt. Näiteks ühes 2022. aastal Floridas peetud kõnes ütles ta otsesõnu, et praegune kliimapoliitika tuleb lõpetada. “Üks meie kõige kiireloomulisemaid ülesandeid mitte ainlut meie liikumise, vaid ka riigi seisukohast, on kummutada kliimahüsteeria pettus,” ütles ta. “See on pettus. Kogu see asi on lihtsalt nii hullumeelne,” lisas Trump.
