USA president Donald Trumpi administratsioon karmistab H-1B tööviisa tingimusi. Diplomaatidel on palutud üle vaadata H-1B viisa taotlejate ja nendega koos reisivate pereliikmete CV-d või LinkedIni profiilid, et teha kindlaks, kas nad on osalenud tsensuuris, kirjutab Reuters. Viisat ei pruugi saada need, kes on töötanud valdkondades, mis hõlmavad nn valeinfo, desinformatsiooni, sisu modereerimise, faktikontrolli jms väidetava veebiturvalisusega seotud tegevusi. Seejuures oluline ongi tähele panna, et valeinfoks nimetavad faktikontrollijad pahatihti ka sellist infot, mis tegelikult vale ei ole, ent on mingil põhjusel võimude vaatest ebasoovitav. Eestis on faktikontrollide eestvedajaks olnud Delfi vastav toimetus, osutades sellega teenust Facebooki ja Instagrami omanikfirmale Meta.
Konsulaatidele saadetud kirjas seisab: “Kui avastate tõendeid, et taotleja vastutas või osales USA-s kaitstud väljendusvabaduse tsensuuris või tsensuuri katses, peaksite tegema järelduse, et taotleja ei ole kõlblik.” Kirjas kinnitas administratsioon, et kuigi kõiki viisataotlejaid tuleb selle reegli järgi kontrollida, siis H-1B tööviisa taotlejate puhul tuleb korraldada lisakontroll. Nimelt töötavad H-1B viisaga isikud sageli tehnoloogiasektoris, k.a sotsiaalmeedias või finantsteenustes, mis on seotud sõnavabaduse piiramisega. Väga kvalifitseeritud töötajatele antavad H-1B viisad on äärmiselt olulised tehnoloogiaettevõtete jaoks, kes värbavad palju töötajaid muudest riikidest, näiteks India ja Hiina. Nüüd aga peavad konsulaarametnikud põhjalikult uurima kõigi taotlejate töökogemust ja veenduma ega taotleja või tema koos reisivad pereliikmed pole osalenud sõnavabadust piiravates tegevustes. Reeglid kohalduvad nii uute kui ka kordustaotlejate puhul.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnutsi ei toeta riik enam välismaalaste tulekut USA-sse, et nad töötaksid tsensoritena edasi ja piiraks ameeriklaste sõnavabadust. Pressiesindaja rõhutas, et president ise oli kunagi säärase kuritarvitamise ohver, kus sotsiaalmeediaplatvormid lukustasid tema kontod. Nii ei soovi president kaasmaalastele samasuguseid kannatusi ja kui lubada välismaalastel tsensuuri juhtida, solvaks ja kahjustaks see ameeriklasi.
Trumpi administratsioon on sõnavabadusest teinud üldiselt olulise osa välispoliitikast, eriti konservatiivsete häälte summutamisest. USA ametnikud on korduvalt hukka mõistnud Euroopa parempoolsete poliitikute vaigistamise, nt Rumeenias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Samuti on USA ametnikud selgitanud, et Euroopa ametivõimud tsenseerivad arvamusi, näiteks immigratsiooni teemal, desinformatsiooni vastase võitluse nimel. Kusjuures varem on administratsioon tetanud, et viisat ei anta välisriikide ametnikele, kes tsenseerivad USA sotsiaalmeediaplatvorme. Toona selgitas Rubio, et uue meetme alusel on võimalik jätta viisa andmata mitmesuguste sõnavabaduse rikkumiste eest. Näiteks juhul, kui välisriigi ametnik ähvardab või on ähvardanud sotsiaalmeediaettevõtte esindajat või tema vara. Samuti ähvardused vahistada USA kodanikku või USAs viibivat välisriigi kodanikku tegevuse eest sotsiaalmeedias. Teisisõnu siis, kui ametnik on nõudnud või nõuab, et Ameerika Ühendriikide ettevõtted järgiksid välisriigi tsensuurinõudeid, mida välisriigid ise püüavad kuvada sisu modereerimisena üllal eesmärgil, näiteks selleks, et võidelda valeinfoga või kuritegevusega. USA välisministeeriumi järgi kehtib meede ainult teatud sihtrühma viisataotlejate ja nende pereliikmete puhul. Seda piirangut paistabki olevat USA nüüd laiendanud kõigile välisriikide kodanikele, kes taotlevad tööviisat USA-sse.
Peale selle on sõnavabaduse piirangute konflikt Euroopa ja USA vahel eelmise nädalaga veelgi teravnenud, sest Euroopa Komisjon määras USA suurettevõtja Elon Muski sotsiaalmeediaplatvormile X trahvi 120 miljonit eurot. Trahv on määratud digiteenuste määruse (Digital Services Act – DSA) alusel, mida teiste hulgas ka USA esindajatekoda on nimetanud tsensuuriseaduseks. Nüüdne hiigeltrahv Muski ettevõttele tõigi mõistetavalt kaasa Ameerika Ühendriikide võimude teravad reaktsioonid. Sammu mõistsid kiiresti hukka nii USA asepresident JD Vance kui ka riigisekretär Marco Rubio. Rubio sõnutsi ei ole see mitte ainult rünnak X-i, vaid laiemalt Ameerika platvormide ja inimeste vastu. Vance aga rõhutas, et Euroopa Liit peaks hoopis sõnavabadust toetama, mitte sellise prügiga Ameerika ettevõtteid ründama.
Millal ennemgi on diktatuuriimpeeriumites sõnavabadus kehtinud? Meil oli siin üks prsidenti mängiv Kaljulaid reklaamimas et sõna on vaba aga ta unustas lisamata et mitte kõigi jaoks.
Tõeministeeriumide tšinovnikutel pole põhjust nukrutseda. Maailmas on piisavalt autoritaarseid režiime kuhu nad võivad reisida, sellistest töökätest on ikka puudus kuni AI üle võtab.