Ühendkuningriigi meteoroloogia- ja kliimateenistuse Kew Gardensi jaam registreeris 1. mail kell 14.59 temperatuuri 29,3 °C. Ajakirjandus kiirustas paanikat külvama ja väitis, et tegemist on kõigi aegade kõige kõrgema temperatuuriga, mis sel päeval on Ühendkuningriigis registreeritud. Kuid tähelepanuta jäeti asjaolu, et kell 14.59 registreeritud temperatuur oli 2,6 °C kõrgem kui kell 14.00 registreeritud temperatuur. Vaid minut hiljem ehk kl 15.00 näitas sama jaam, et temperatuur on 0,76 °C madalam. Säärane temperatuurilangus vaid ühe minutiga on sarnane 19. juulil 2022 RAF Coningsby juhtumiga, kus “temperatuurirekord” 40,3 °C registreeriti ajal, mil maandusid kolm hävitajat. Kuid sellest hoolimata teatas Met Office hiljem, et 19. juuli erakordne õhutemperatuur Coningsbys oli „Ühendkuningriigi kliimaajaloo verstapost”, vahendab The Daily Sceptic.
Selliseid 60-sekundilisi ebaloomulikke kuumalained näitavad veel paljud Ühendkuningriigi ilmajaamad. Met Office’i kümnest ilmajaamast peaaegu kaheksa kuuluvad madalamasse seadmeklassi, kus võimalik viga võib olla 2–5 °C. Temperatuuri mõõtmistulemused võivad minutite jooksul muutuda, enamasti 0,1–0,3 °C. Need muutused ei mõjuta vana tüüpi elavhõbedatermomeetreid, kuid need registreeritakse ülitundlikel elektroonilistel seadmetel, mida Met Office kasutab alates 1990. aastatest. Seetõttu soovitab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kasutada viie minuti keskmist, et andmeid standardida ja eemaldada lühiajalist „müra”. Seda soovitust ei paista Ühendkuningriigi meteoroloogiateenistus aga arvestavat. Kew Gardensi jaama 1. mai tunnised mõõtmistulemused olid keskpäevast kella 18-ni: 26,88 °C; 26,93 °C; 26,7 °C; 28,54 °C; 28,41 °C; 26,09 °C ja 25,15 °C. Temperatuurirekord 29,3 °C tuli ootamatult, nagu ka kell 13.28 olnud tõus 28 °C-ni.
Endine geograafiaõpetaja ja maateaduste doktor Eric Huxter on jälginud Met Office’i jaamades registreeritud suuri temperatuuritõuse, mis on riigi meteoroloogi sõnutsi päevased maksimumtemperatuurid ehk „ekstreemsed juhtumid”. Näiteks toob Huxter esile Heathrow lennujaama, mis peaks olema CIMO klassi (Commission for Instruments and Methods of Observation) 3. vaatluspunkt, mille ebakindlus on 1 °C. Jaama andmed aga annavad aluse seda liigitada pigem klassi 5 ehk kõige madalama täpsusastmega vaatluspunktiks. Kew Gardens, kus nüüdne “kuumarekord” registreeriti, on määratud 2. klassi vaatluspunktiks, mille ebakindlus on null. Samas registreerib see jaam sageli äärmuslikke temperatuure. Kuid need võivad dr Huxteri hinnangul olla suure tõenäosusega tingitud lühiajalistest tuulepuhangutest, mis puhuvad üle lähedal asuva botaanikaaia.
Ühendkuningriigi meteoroloogia- ja kliimateenistuse ilmajaamadest oleme varemgi kirjutanud. Nimelt paistab teenistus olevat leiutanud 103 ilmajaama temperatuuriandmed, sest nendes asukohtades ilmajaamu ei olegi. Andmed on hinnangulised ja tuletatud naaberilmajaamade andmetest, kuigi ka neid ei pruugi olemas olla. Nüüd on avastatud, et ilmajaamad on paigutatud CIMO klassidesse, mis ei pruugi tegelikele oludele ja seadmetele vastata ning ühtlasi ei arvesta meteoroloogiateenistus ka rahvusvaheliste soovitustega. Samas on nende ilmajaamade andmed ja statistika alus, millele tugineb riigi kliimapöörde poliitika ja juhised, keelud ja nõuded (vt nt siia, siia, siia, siia). Mõistagi on seejuures arvestatud ka Met Office’i teadusdirektori professor Stephen Belcheri üleskutsega saavutada nullnetoheide, et “stabiliseerida kliimat”. Kusjuures Belcher on soovituse kujundanud oma vaatluste alusel, mille järgi on 2014.–2023. aastal Ühendkuningriigis kahekordistunud nende päevade arv, mil temperatuur on 28 °C, ja üle 30 °C temperatuuriga päevade arv on kolmekordistunud võrreldes aastatega 1961–1990.
Dr Huxter ei eita kliimamuutust ega seda, et temperatuur on viimasel ajal tõusnud. Siiski näitab tema töö, et muist väidetavast soojenemisest on tingitud elektrooniliste termomeetrite kasutamisest, mis registreerivad hetkelisi ebaloomulikke õhutemperatuuritõuse. Huxter on üsna kindel, et paljud registreeritud temperatuuritõusud „on pigem vaatlusmeetodi muutuse tulemus kui tegelik temperatuurimuutus”. Asukoha poolest ebasoodsamate ilmajaamade tulemused kõiguvad, mis näitab kohaliku keskkonna mõju. Teisisõnu, 1. klassi ilmajaamade lähedal ei ole mõjutavaid tegureid ja need mõõdavad tegelikku õhutemperatuuri, mida klasside 3, 4 ja 5 jaamad ei tee. Met Office’il on aga väga vähe klassi 1 jaamu, seevastu madalama klassi jaamu on palju. Kusjuures viimase 30 aasta kestel on Met Office avanud 113 jaama, mille puhul vähemalt kaheksa kümnest on klassides 4 ja 5 ning viimase 10 aasta avatud jaamades on madalama klassi jaamade osakaal 81,5%.
Igal juhul leiab dr Eric Huxter, et Met Office’i ja selle puudulikud statistilised andmed teenivad pigem vaid kliimapöörde eesmärki ja „on kahtlemata kasulikud neile, kes on pühendunud paanika külvamisele”.
