Ühendkuningriigi kliimakatastroofi ennustused tuginevad olematute ilmajaamade “mõõtmistel”

Ühendkuningriigi meteoroloogia- ja kliimateenistus on tõe pähe jaganud 103 ilmajaama temperatuuriandmeid, kuigi neid ilmajaamu ei ole olemas. Teenistuse sõnutsi on andmed tuletatud lähedalasuvate jaamade andmetest ja on hinnangulised. Samas ei pruugi ka neid lähedalasuvaid jaamu olemas olla, kirjutab The Daily Sceptic. 

Kodanikuaktivist Ray Sanders esitaski mitu teabenõuet, milles päris lähedalasuvate ilmajaamade andmeid. Kahjuks ei suutnud meteoroloogia- ja kliimateenistus (Met Office) esitada täielikku nimekirja ka neist, aastatel 1990–2020 töötanud ilmajaamadest, mille andmete alusel keskmised väärtused on arvutatud. 

Varem näitas meteoroloogiateenistus enam kui 300 ilmajaamast pärit keskmisi näitajaid rohkem kui 30 aasta kohta, sealhulgas temperatuuri. Iga üksik jaam oli tuvastatav koordinaatidega. Nüüd aga on 103 jaama osutunud olematuks ja Met Office on ümber nimetanud ka andmebaasi pealkirja, öeldes, et arvud pärinevad laiemast piirkonnast.

Näiteks päris Sanders infot Norfolki ilmajaama kohta, mis töötas ainult aastatel 1971–1980. Meteoroloogiateenistuse muudetud andmebaas kuvab Norfolki jaama puhul küll kõiki piirkonna jaamu, kuid esitab jaama kohta ka 60 aasta keskmised andmed, sh 10 sellist aastat, mil jaama polnud veel asutatudki. Sama tulemuseni jõudis Sanders teisegi ilmajaama puhul. Nimelt Manby jaam Lincolnshire’is suleti 1974. aastal, aga uues andmebaasis leiduvad ka selle jaama juures 60 aasta keskmised. Seejuures näitas teenistuse arhiiv, et ilmajaam on endiselt avatud, aga Met Office’i ilmavaatluste veebisait näitab, et jaam on suletud. Seega ei ole Manbys tegelikku temperatuuri mõõdetud 50 aastat, kuid teenistus ei suuda nimetada ühtegi lähedalasuvat jaama, mis oleks andmeid edastanud.

Veel peetakse Yorkshire’i lääneosas asuvat Cawoodi piirkonnaks, kus on nn rikkumata õhutemperatuur, mida lähedalasuvad rajatised (nt lennuväli, linn) ei riku. Kuid Cawoodi kohta ei ole andmebaasis 30 aasta keskmist, vaid kasutatud on viie muu koha andmeid. Neist neljas kohas aga ei ole ilmajaama olemas ja viies asub 27 miili (u 44 km) kaugusel, 163 meetrit kõrgemal. Veelgi hullem on lugu Norwichi asukoha puhul, kus tuuakse välja viis lähedal asuvat jaama, millest ükski ei ole enam töös.

Seega on Sandersi sõnutsi ka nii mõnegi konreetse koha arvutuslikud ilmaandmed ühetelugu pärit muudest ilmajaamadest, mida tegelikult ei ole olemas. Met Office väidab mõistagi, et nende jaamade asukohti ei ole lihtsalt salvestatud, aga Ray Sanders peab seda asjaolu kummaliseks, sest üldsus peaks justkui uskuma Met Office’it ilma selgituste ja kontrollitavuseta. Näiteks alles hiljaaegu õhutas Met Office’i peateadlane professor Stephen Belcher kliimapööret ja vajadust nullnetoheite nimel „kliimat stabiliseerida“. Professor täheldas Met Office’i vaatlustes ekstreemsemat ilma: võrreldes aastatega 1961–1990 olevat 2014.–2023. aastal kahekordistunud 28 °C temperatuuriga päevade arv ja kolmekordistunud üle 30 °C temperatuuriga päevade arv. 

Sandersi hinnangul võiks professori kuumade päevade hinnangut tõesemaks pidada, kui see ei tugineks Met Office’i andmebaasidel. Sest need omakorda põhinevad üha enam ilmajaamadel, mida pole olemas või mis paiknevad piirkonnas, kus temperatuuri võivad mõjutada muud välised tegurid (nt linn, lennuväli vms). Viimased annavad seetõttu ebaõige teabe temperatuuride kohta. „Seega pole neil mingit tõendit selle kohta, kuidas nende kliima keskmised väärtused on koostatud,“ märkis Sanders ja lisas, et meteooloogiateenistus teeb ilmaennustuses küll head tööd, kuid kasutab oma ebatäpseid temperatuuriandmeid selleks, et suruda kliimapööret.