ÜRO otsib Euroopa Liidu rahastusel solvavaid sõnu: „neiupõlvenimi”, „esimees”, „emakeel”

ÜRO naiste õiguste agentuur on uues aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse juhend: võrdõiguslikkust ja kaasatust edendava keelekasutuse juhend” potentsiaalselt “ebavõrdse, diskrimeeriva või alandavana” nimetatud selliseid tavalisi sõnu nagu „daam”, „meistriteos”, „emalik” ja „neiupõlvenimi”. Ühing soovitab selliseid eelarvamuslikke sõnu mitte kasutada ja on pakkunud igaühe jaoks „kaasavamad, eelistatumad” alternatiivid. Eriti suure tähelepanu alla paistavad olevat sattunud sõnad, mis sisaldavad sõnu „mees”, „naine”, „meister”, „ema” või „isa”.

Peamiselt käsitleb aruande koostaja ÜRO naiste õiguste agentuur (UN Women) küll inglise keelt ja on mõeldud Kosovo ametnikele, kuid tugineb Euroopa Liidu, ÜRO jt suurte organisatsioonide poliitikale. Dokumendi koostamist rahastas Euroopa Liit ja tegemist on agentuuri veetava mitmekesisuse kampaaniaga, mille eesmärk on edendada soolist neutraalsust keelekasutuses. Dokumendis väidetakse, et esile toodud keelekasutus soodustab juhusliku seksismi püsimist ja mõjutab naisi nii tööl kui ka eraelus. „Sooliselt õiglane ja kaasav keel aitab vähendada soolisi stereotüüpe, edendab sotsiaalset muutust ja aitab saavutada soolist võrdõiguslikkust,” selgitab aruanne.

Näiteks tuleks sõna “daam” (lady) asendada sõnaga “naine” (woman); “daamilik” (lady-like) sõnaga „viisakas, kultuurne” (courteous, cultured); „neiupõlvenimi” (maiden name) sõnaga „sünninimi” (birth name) ja austav tervitus „daamid ja härrad” (ladies and gentlemen) sõnadega „kolleegid, sõbrad, osalejad” (colleagues, friends, participants). „Emakeel” (mother tongue) peaks olema „rahvuskeel, kodukeel” (native tongue) ja „isamaa” (fatherland) asemel tuleks eelistada „kodumaad” (native land). Dokumendis kutsutakse üles lõpetama sõna „emalik” (motherly) kasutamine ja asendama see sõnadega „armastav, hoolitsev” (loving, nurturing). Ka sõnad “meister” (master), “meisterlik” (masterful) ja „meistriteos” (masterpiece) ei olevat kaasavad, nende asemel on kaasvamad “spetsialist, ülem” (owner, expert, chief, superior), “osav” (skilled, authoritative, commanding) ja “geeniuse töö” (work of genius). 

Aruanne hoiatab veel, et „internet on andnud seksismi väljendamisele ja edastamisele uue mõõtme”. Ühtlasi soovitatakse vältida termineid „emane” (female) ja „isane” (male), mida eesti keeles inimeste puhul ei kasutata, küll aga inglise keeles, nt female businesses, male labour force. Et mitte taandada inimesi nende bioloogilistele omadustele, on nende terminite asemel soovitatav kasutada lihtsalt sõnu “naine” (woman) ja “mees” (man). Samal ajal on aga mujal aruandes püütud keelest välja rookida mees- ja nais-liitelisi sõnu. Näiteks „esimees” (chairman) tuleks edaspidi nimetada „juhatajaks, esiisikuks, juhiks” (chair, chairperson, head), „ärimees” (businessman) aga „äriisikuks, äriinimeseks, ärijuhiks” (business person/executive; plural: business people) ja „ombudsman” asendataks kummalise „ombudi, ombudsisikuga” (ombud, ombudsperson). Seega võiks õige keelekasutuse näide peagi olla järgmine: „Koos ombudiga kohtusid äriisikud esiisikuga, et arutada geeniuse töö üle.” Arusaadav?

Peale selle klassifitseeriti aruandes mõned väljendid lausa diskrimineerivaks, seksistlikuks või soolisi stereotüüpe kinnistavaks. Sellised suunavad mehi ja naisi traditsioonilistesse ja piiratud rollidesse ning neid leidub paljudes keeltes. Näiteks „see on meeste töö”, „ta jookseb/võitleb nagu tüdruk”, „aitäh daamidele, et te tegite ruumi ilusamaks”, „mehed lihtsalt ei saa aru”. Säärased väljendid tuleks keelekasutusest täielikult välja rookida ja asendada neutraalsematega.

Dokumendis pole ka unustatud heli- ja visuaalseid materjale, sealhulgas pealelugemist. Nendel puhul tuleks sõltumata teemast kombineerida naiste ja meeste hääli ning pildilise materjali korral peaks eelistama võrdset esindatust. Aruanne tunnistab, et ilmselt ei ole võimalik igal fotol, joonisel või videos saavutada absoluutset võrdsust naiste ja meeste arvus, aga seda olulisem, et naiste osalus ei tunduks erandlik või juhuslik ning kõigi kuvatute kehakeel, miimika, žestid ja riietus peaks väljendama võrdset staatust. See kehtib töö, kontori, kodu, kooli, poliitika, avaliku elu jne puhul.

Lõpetuseks sätestab aruanne, et üldine suundumus on vähendada soospetsiifilisi sõnu kõigis keeltes nii palju kui võimalik. Levinuim strateegia on keele neutraliseerimine, viidates inimestele ilma selge vihjeta mehele või naisele (sh mees- ja nais-liitelised). Veel paneb aruanne ette, et kui näiteks mõne ameti puhul on nii mehe kui ka naise puhul oma termin, nt stjuardess (stewardess) ja stjuuard (steward), siis senine meesvorm sjuuard tähistaks kõiki olenemata soost. Aruanne peab keerukamaks aga neid keeli, mille sõnadel on grammatiline sugu, nt saksa ja prantsuse. Sel juhul olevat peaaegu võimatu luua aktsepteeritavat sooneutraalse keele varianti.