„On sõnavabadus ja on vihkakõne ning meie ühiskonnas ei ole sellele kohta, eriti praegu, eriti pärast seda, mis juhtus Charliega,” ütles Bondi eelmise nädala esmaspäeval Katie Milleri veebisaates esinedes. „Me võtame teid kindlasti sihikule, hakkame teid taga ajama, kui te suunate vihkamiskõne kellegi vastu,” lisas ta.
Sõnavõtt sattus sotsiaalmeedias koheselt USA parempoolsete kriitika alla, kes õigustatult osundasid, et USA põhiseaduse esimene parandus kaitseb igasuguseid sõnavõtte – ka selliseid, mida keegi võib vihakõneks pidada. Näiteks konservatiivne kommentaator Matt Walsh hindas, et selline sõnavõtt peaks Bondile tähendama poliitilise karjääri lõppu.
Kriitika tõttu tundis Bondi vajadust avaldust veel kord selgitada. „Liiga kaua oleme vaadanud, kuidas radikaalne vasakpoolsus normaliseerib ähvardusi, kutsub üles mõrvama ja ergutab poliitilist vägivalda. See ajastu on möödas,” kirjutas Bondi eelmise nädala teisipäeva hommikul X-is. „Sa ei saa kutsuda üles kedagi mõrvama,” jätkas ta. „Sa ei saa lüüa kongressiliiget. Sa ei saa avalikustada konservatiivse perekonna isikuandmeid ja arvata, et see jäetakse tähelepanuta, sest kuulub „sõnavabaduss” alla. Need teod on karistatavad kuriteod ja iga ähvardusele reageeritakse kogu seaduse jõuga,” kirjutas ta.
Läinud laupäeval ütles ta Fox News-le, et sõnavabadus ja vihaõhutamine on erinevad asjad ja prokuratuur on kindlasti valmis tegelema nendega, kes vägivalla teele asuvad. “Võid olla vihkav päev läbi, aga kui sa kavatsed kedagi rünnata ja sul on selleks võimekus ning oskus seda teha, siis me tegeleme sinuga,” ütles ta.
Sõna “vihakõne” (või “vaenukõne”) kasutamine selleks, et sõnavabadust piirata, on problemaatiline just nimelt selle mõiste laialivalguvuse tõttu, sest kui selle sisustamine jätta õiguskaitseorganitele, on tulemuseks suvaõigus. Nn vihakõneseadused Euroopas on selle hoiatavaks näiteks – Suurbritannias vangistatakse inimesi immigratsiooni suhtes kriitiliste postituste eest, Saksamaal korraldatakse politseireide nende inimeste kodudesse, kes mõne poliitiku kohta veebis paar krõbedat sõna öelnud jne.
USA-s on just vabariiklased olnud aastaid kriitilised sotsiaalmeediaettevõtete suhtes, kes mh just laialivalguvat “vihakõne” mõistet kasutades on tsensuuri rakendanud. Kusjuures ka USA praegune administratsioon on Euroopa sõnavabaduse olukorda teravalt kritiseerinud kõige kõrgemal tasemel. Nüüd aga flirdib sama administratsioon ise sarnaseid mõisteid kasutades võimalusega selle abil oponentide suud sulgeda?
Seejuures viidates Charlie Kirki mõrvale, kuid õiglane oleks seejuures märkida, et Kirk ise oli selliste tsensuurikampaaniate üks teravamaid kriitikuid. „Vihakõne ei ole Ameerikas juriidiliselt olemas,” ütles ta 2024. aastal X-is. „On inetu kõne. On jäle kõne. On kuri kõne. Ja kõik see on kaitstud esimese parandusega. Hoidkem Ameerika vabana.”
Vihakõne-uurimistega alustamine oleks aga sõnavabaduse kaitsmisega alustanud administratsiooni poolt suur samm tagasi – ehk sinna, kust me just tulime, kui tsensuuritööstus töötas Covid-kriisi ajal täisvõimsusel.
Kui sa toetad oma vastaste tsenseerimist, siis tegelikult toetad sa ka iseenda tsenseerimist, sest varem või hiljem jõuab järg sinuni.
