Texas on rakendustepoe vastutuse seadus (SB2420) jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril ning sätestab veebis kohustusliku vanusekontrolli ja piirangud noorematele kui 18-aastastele kasutajatele. Tehnoloogiahiiud Apple ja Google on kinnitanud, et järgivad Texase uut vanusekontrolli seadust, kuid hoiatavad, et nõude nimel tuleb ohverdada kasutajate privaatsus, kirjutab Reclaim The Net.
Arendajate uudiskirjas teatas Apple: „Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub Texase osariigi seadus SB2420, mis seab rakendusepoodidele ja arendajatele vanusekontrolli nõuded.” Apple lisas, et kuigi laste turvalisust veebis on vaja parandada, mõjutab Texase nüüdne seadus siiski kõigi kasutajate privaatsust. Nimelt surub osariigi uus seadus rakendustepoodidele ja rakenduste arendajatele peale meetmed, mis panevad koguma kasutajate isiku- ja muid isiklikke andmeid. Seda mistahes rakenduse allalaadimise korral ja isegi selliste lihtsate rakenduste puhul, nagu ilma- või spordiuudised.
Et arendajatel oleks reegleid pisut lihtsam täita, kavatseb Apple uuendada olemasolevat ise määratud vanuse rakendusliidest (Declared Age Range API) ja luua ka uusi tööriistu. Apple’i sõnutsi on neid muudatusi vaja, saavutamaks kooskõla seadusega, püüdes samal ajal vähendada kasutajate andmete avalikustamist.
Google on võtnud sarnase lähenemisviisi ja on juba käivitanud nn vanusesignaali (Play Age Signals API) beetaversiooni. Tegemist on süsteemiga, mille kaudu rakendused saavad teavet kasutajate vanusevahemike, järelevalve staatuse ja muude asjakohaste andmete kohta. Esialgu rakendab Google nn vanusesignaali siiski vaid nendes USA osariikides, kus vanusekontroll on kohustuslik.
Varem on Google kirjutanud, et 7. mail 2026 jõustuv Utah’ seadus sunnib andmeid jagama. „Seadus nõuab, et rakendusepoed jagaksid kõigi arendajatega (miljonite üksikute ettevõtetega) teavet, kas kasutaja on laps või teismeline ilma vanemate nõusolekuta või reegliteta selle kohta, kuidas teavet kasutatakse,” hoiatas ettevõte. „See tekitab tõsised privaatsuse ja turvalisuse riskid, näiteks võimaluse, et pahatahtlikud isikud müüvad andmeid või kasutavad neid muudel kuritegelikel eesmärkidel.” Veel rõhutas Google, et sellised lihtsamat sorti rakendused nagu ilmateade ei peaks vajama juurdepääsu kasutaja vanuse andmetele.
Nii Apple kui ka Google pakuvad juba praegu valikulisi vanemliku kontrolli vahendeid. Uued nõuded aga kehtestaksid need kontrollid vaikimisi ja nõuaksid vanusekontrolli enne mistahes rakenduse kasutamist, isegi sisu puhul, mis ei ole vanusega seotud.
California kohustab tehisaruga peetud vestlustest leidma inimeste enesetapumõtteid
Peale juba mainitud osariikide on ka California heaks kiitnud mitu seadust, mis laiendavad võimude järelevalvet veebiplatvormide üle ja kehtestab nõuded tehnoloogiaettevõtetele, eriti sotsiaalmeedia ja tehisaru ettevõtetele. Osariigi kuberneri Gavin Newsomi järgi on tegemist mõistagi laste kaitsmisega internetis, selgitades: “Ilma tõeliste kaitsemeetmeteta võib tehnoloogia meie lapsi ära kasutada, eksitada ja ohustada. Oleme näinud tõeliselt kohutavaid ja traagilisi näiteid noortest, keda on kahjustanud reguleerimata tehnoloogia ja me ei jää kõrvalt vaatama, kui ettevõtted jätkavad tegutsemist ilma vajalike piirangute ja vastutuseta.” Kuberneri arvates võib USA jätkata tehisarusektori juhtpositsioonil, aga vastutustundlikult ja kaitstes lapsi igal sammul.
Täpsemini on California vastu võtnud seadused, millest esimene (Assembly Bill 56) kohustab sotsiaalmeediaplatvorme saatma kasutajatele korduvaid vaimse tervise hoiatussõnumeid. Need hoiatused, nagu sigaretipaki märgistused, peavad ilmuma platvormi avamisel ja siis kindlate ajavahemike järel (nt 3 tunni kasutamise järel ja seejärel iga tund), et teavitada kasutajaid ekraaniaja mõjudest. Hoiatussõnumite toetajate hinnangul oli seadust vaja, et reageerida noorte vaimse tervise hädaolukorrale. Kriitikud väidavad aga, et see lisab riigi sõnumi eraplatvormidele viisil, mis kahjustab kasutajate autonoomiat ja kohtleb teismelisi passiivsete tehnoloogia vastuvõtjatena, mitte isikutena, kes on võimelised tegema teadlikke valikuid.
Teine seadus (Senate Bill 243) käsitleb juturoboteid, mis imiteerivad inimvestlust. Selle seaduse järgi peavad juturoboteid arendavad või haldavad ettevõtted jälgima ja valvama kasutajate vestluseid, et leida enesetapumõtete või enesevigastamise märke. Seadus kohustab ettevõtteid esitama igal aastal California enesetapuennetuse büroole koondstatistikat, sh kui tihti selliseid mõtteid avastatakse ja kui sageli juturobot ise tõstatab seotud teemasid. Nõude täitmiseks peavad arendajad tõenäoliselt jälgima kasutajate ja juturobotite vahelisi vestlusi reaalajas. See omakorda võib normaliseerida eraeluliste vestluste jälgimise vaimse tervise sekkumise ettekäändel.
Kolmas seadus (AB 1043) kohustab operatsioonisüsteemi pakkujaid kontrollima kasutajate vanust või sünnikuupäeva, mida rakenduse arendajad peavad nn vanusesignaalidena küsima ja kasutama. Arendajad peavad tagama sedasi vanusele vastava sisu või piirangud, näiteks piirama alaealistele sobimatut materjali. Meedet reklaamitakse kui viisi, mis piirab alaealiste juurdepääsu sobimatule materjalile, aga kriitikute hinnangul toob kaasa püsiva digitaalse jälgimise ja seire, mis on seotud operatsioonisüsteemi identiteediandmetega.
California ametnikud nimetavad neid seaduseid mõistagi järjekordseteks sammudeks digitaalse turvalisuse suunas. Kriitikute hinnangul võib aga tegelik mõju olla palju laiem ja võimude kontroll veebisuhtluse üle võib suureneda ja privaatsus väheneda ning lõpuks võib normaliseeruda võimude kontroll isikiku tehnoloogia kasutamisel.
USA-s soovitakse vanusekontrolli kehtestada riigi tasandil
Peale Utah’, Texase ja California on veel osariike, kus vanusekontroll moel või teisel peagi jõustub, nt 1. juulil 2026 Louisianas. Kuid kõige esimesena kehtestas vanusekontrolli Mississippi osariik, kes selleks ülemkohtult loa sai. Osariigi seadus kohustab kõiki veebisaite, sõltumata pakutavast sisust, kontrollima uute kasutajate vanust ja „teadaolevalt alaealistel” peab olema vanemate nõusolek. Eesmärk nagu mujalgi – kaitsta alaealisi internetis leviva kahjuliku materjali ja sellisele materjalile juurdepääsu eest. Kui aga veebisait vanusekontrolli nõudeid ei täida, kohaldab osariik märkimisväärseid trahve – kuni 10 000 dollarit (8500 eurot) kasutaja kohta. Seetõttu on näiteks sotsiaalmeediaplatvorm Bluesky otsustanud lihtsalt blokeerida Mississippi osariigis asuvad kasutajad. Ettevõte põhjendas otsust sellega, et nad peaks lapsi ja kõiki teisi jälgima, koguma ja salvestama kasutajate andmeid ning identifitseerima kasutaja isikut koos tema vanusega. Bluesky hinnangul ulatub seaduse mõju palju kaugemale laste ohutusest ning on vastuolus detsentraliseeritud tehnoloogia väärtustega. Kohustades veebiplatvormi kontrollima iga kasutaja identiteeti, on osariik kehtestanud isikutuvastussüsteemi, mille tõttu ei ole võimalik internetti kasutada ilma jälgimiseta. Bluesky leiab, et seadus ohustab peale privaatsuse ka veebianonüümsust ja sõnavabadust, eriti vähemuste või teisitimõtlejate puhul, kes sageli saavad arvamust ja teavet jagada üksnes tänu anonüümsusele. Kuni kohtud otsustavad, kas seadus jääb kehtima, blokeerib Bluesky juurdepääsu Mississippi IP-aadressidelt. Selle osariigi külastajad näevad nüüd teadet, milles selgitatakse ajutist piirangut.
Kui praegu on sellised seadused mõnes, veel vähestes osariikides, siis plaane veeretavad veel paljud, sh kogub vanusekontrolli algatus hoogu ka föderaalsel tasandil. Mitme osariigi esindajad on säärase ettepaneku esitanud, näiteks Utah’ senaatori Mike Lee sõnutsi on riigi järelevalvet vaja, kuna “suured tehnoloogiaettevõtted on teeninud kasumit rakendusepoodidest, mille kaudu Ameerika ja kogu maailma lapsed pääsevad ligi vägivaldsele ja seksuaalsele materjalile, riskides kokku puutuda veebis varitsevate kurjategijatega”.
Privaatsuse kaitsjad hoiatavad, et kui sundida ettevõtteid isikuandmeid koguma ja levitama, laiendavad need seadused järelevalvet ja panevad tehnoloogiaettevõtetele kohustuse, mis võib anda tõsise tagasilöögi, kui teavet kuritarvitatakse või see avalikustatakse.
Vanusekontrollisüsteemid hiilivad veebi igal pool maailmas
Nagu oleme varem juba kirjutanud, ei ole USA osariigid ainsad, kus kasutaja peab oma vanust internetis igal sammul tõendama. Kõige esimese riigina maailmas kehtestas vanusekontrolli ja sotsiaalmeedia keelu noorematele kui 16-aastatele Austraalia. Paljud teised riigid on aga Austraalia vanusekontrolli seadusest innustust saanud ja püüavad sarnaseid reegleid kehtestada. Näiteks Uus-Meremaa tahab kohustada sotsiaalmeediaettevõtteid kontrollima kasutajate vanust ja määrata, et kontot võivad luua vaid vähemalt 16-aastased. Eesmärk on väidetavalt kaitsta noori sotsiaalmeedia kahjude eest, näiteks vägivaldne sisu ja küberkiusamine, aga ka ebasobiv sisu, ärakasutamine ja sotsiaalmeediasõltuvus.
Kuid ilmselt kõige „silmapaistvamaks“ kontrollijaks ja karistajaks on viimaste kuudega trüginud hoopis Suurbritannia. Seal jõustus veebiturvalisuse seaduse vanusepiirangute säte vaid mõni kuu tagasi ja riigi kommunikatsiooniamet Ofcom (The Office of Communications) jõustab seadust jõuliselt. Ametil on õigus veebiplatvormidelt nõuda alaealiste juurdepääsu takistamist kahjulikule sisule, nagu enesevigastamine, enesetapp, söömishäired ja pornograafia. Veebisaite, mis kasutaja vanust ei kontrolli, ähvardab suur trahv kuni 18 miljonit naela (umbes 21,3 miljonit eurot) või 10% käibest kogu maailmas, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem. Samas on Ühendkuningriigist ka esimesi teateid tagajärgedest, kus vanust kontrollivad veebilehed kaotavad kasutajaid, kuid seadust täielikult eiravad lehed võidavad kasutajaid.
Ka Euroopa Liit ei soovi „suunanäitajatest“ maha jääda. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas 10. septembri kõnes, et Euroopa jälgib tähelepanelikult Austraalia lähenemisviisi ja sõnas: „Meie sõbrad Austraalias on sotsiaalmeedia piiramise pioneerid.“ Von der Leyeni sõnutsi on kavas Austraalia näidet jälgides otsustada aasta lõpuks liidu järgmised sammud alaealiste sotsiaalmeedia piirangute asjus. Samas esimesed vanusekontrolli rakenduse katsed on juba viies Euroopa riigis käsil. Seal peavad kasutajad EL vanusekontrolli rakenduse kaudu kinnitama eID, panga või passi abil, et nad on täisealised. Rakendus korraldab digitaalse kinnituse, mis jõuab veebileheni ja tõendab, et kasutaja on täisealine. Veebilehed ja platvormid peavad rakenduse kinnitust aktsepteerima, tehes seda näiteks QR-koodi või PIN-koodi abil. Rakendus toimib tsentraliseeritult ja seda saab kasutada mistahes veebilehel.
