Uue kava järgi on jätkuvalt soovitatav kõiki lapsi immuniseerida 11 haiguse vastu, nt leetrid, mumps, punetised, lastehalvatus, läkaköha ja tuulerõuged. Inimese papilloomviiruse (HPV) puhul on soovitatud piirduda senise kahe doosi asemel ühega, mida toetab ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Ülejäänud nakkused jagunevad riskirühmadele soovitatavateks ning tervishoiutöötaja ja vanema ühisotsuseks, kirjutab France 24.
Vaktsineerimiskava muudatuse jaoks uurisid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeeriumi juhtivametnikud, meditsiiniteadlased Martin Kulldorff ja Tracy Beth Hoeg 20 teise arenenud riigi vaktsineermiskavasid. Selgus, et arenenud riikide seas on USA „globaalne erand nii laste rutiinse vaktsineerimiskavaga hõlmatud haiguste arvu kui ka soovitatud annuste koguarvu poolest”. Veel ilmnes, et gripivaktsiini soovitatakse 4 riigis ja A-hepatiidi vastu vaktsineeritakse üldisemalt vaid Kreekas. Rotaviiruse vastu soovitavad lapsi vaktsineerida 17 riiki ning meningokoki-nakkuse vastu 16 riiki. Kõige vähem vaktsineeritakse lapsi Taanis, kus on hõlmatud vaid 10 haigust. USA-s aga on seni vaktsineeritud 18 haiguse vastu.
Vaktsineerimiskava kärbe on osa terviseminister Robert F. Kennedy jr-i suuremast kampaaniast vähendada lastele manustatavaid vaktsiine. Haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CDC) direktor Jim O’Neill on nüüdse otsuse juba ka heaks kiitnud, tehes seda ilma tavapärase välisekspertide hinnanguta.
Ka president Trump kiitis vaktsineermiskava muudatust ja kinnitas sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, et uus kava põhineb teaduse kuldstandardil ja ühtlustab USA teiste arenenud riikidega. “Tänasest ei nõua Ameerika enam 72 „süsti” meie ilusatele ja tervetele lastele. Me läheme üle palju mõistlikumale kavale, mis soovitab kõiki lapsi vaktsineerida vaid 11 kõige tõsisema ja ohtlikuma haiguse vastu,” kirjutas president ja lõpetas: “Paljud ameeriklased, eriti MAHA emad on aastaid palunud neid tervemõistuslikke muudatusi.”
Võimalikult laialdase vaktsineerimise pooldajad mõistsid otsuse kiiresti hukka. Nende hinnangul seab see ohtu laste tervise ning haiglaravi vajadus ja isegi surmajuhtumite hulk võivad suureneda. Minnesota ülikooli nakkushaiguste uurimise ja poliitika keskuse direktor dr Michael Osterholmi sõnutsi pidanuks otsusele eelnema avalik arutelu. Ameerika pediaatriaakadeemia esimehe dr Sean O’Leary hinnangul tulnuks arvestada, et muudes arenenud riikides on teistsugused riskid ja tervishoiusüsteemid. „Kõik otsused Ameerika Ühendriikide laste vaktsineerimiskava kohta peaksid põhinema tõenditel, läbipaistvusel ja väljakujunenud teaduslikel protsessidel, mitte võrdlustel, mis eiravad riikide või tervishoiusüsteemide olulisi erinevusi,” ütles ta. Küll aga paistavad kriitikud olevat märkamata jätnud administratsiooni senise tegevuse ja teated, kus on avaldatud nii vaktsineemise kõrvalmõjude andmeid kui ka muudetud seniseid vaktsineerimiskohustusi. Samuti on oluline mõista, et võimalikult ulatuslik laste vaktsineerimine on vaktsiine tootvate ravimifirmade huvides – oma vaktsiiniga immuniseerimiskavasse kuulumine garanteerib ettevõttele igal aastal miljardeid dollareid tulu.
Tervishoiuminister Kennedy on USA tervishoiupoliitika korralikult ette võtnud
Sellest peale, kui USA president Trump nimetas tervishoiuministriks Kennedy noorema, on viimane USA tervishoius paljutki muutnud. Näiteks alles mais teatas minister plaanist muuta vaktsiiniuuringute korda selliselt, et kõigi uute vaktsiinide puhul oleks tehtud platseeboga kontrollitud kliinilised uuringud. Nõue võib hõlmata ka olemasolevate vaktsiinide uuendusi, sh koroonavaktsiinide. Veel lõpetati ministri eestvedamisel koroonavaktsiinide soovitused hea tervisega rasedatele ja lastele, kelle immuniseerimiskavast eemaldati koroonavaktsiinid. Peale selle teatas USA toidu- ja ravimiamet (U.S. Food and Drug Administration, FDA) tänavu augustis, et ei soovita enam end koroonaviiruse vastu vaktsineerida ka kõigil 65-aastast vanematel ega raske haigestumisriskiga inimestel. Selle asemel soovitab amet patsiendi ja arsti ühist otsust.
Suve hakul saatis tervishoiuminister laiali ka vaktsineerimisnõukogu liikmed ja nimetas uued. Uute liikmete seas on teadlaseid, kes on kriitiliselt käsitlenud koroonavaktsiine ja nende kiiret loomet ning kutsunud üles neist loobuma ja arvestama loomuliku immuunsusega. Seejärel on vaktsineermisnõukogu soovitanud loobuda sellistest gripivaktsiinidest, mis sisaldavad elavhõbedapõhist säilitusainet, sest elavhõbedat sisaldava tiomersaali ohutus ei ole tõendatud, eriti kumulatiivse manustamise korral.
Minister Kennedy juhtimisel on viimaste kuudega otsustatud vaktsineerimispoliitikas veel paljut muudki. Näiteks detsembris loobuti B-hepatiidi vaktsiini soovitusest kõigi vastsündinute puhul, augustis teatati plaanist vähendada mRNA-vaktsiinide rahastust ja novembris teatati, et kõigi vaktsiinide puhul ei saa välistada nende seotust autismi tekkega. Detsembris aga põhjustas skandaali ravimiameti bioloogiliste ravimite hindamise ja uurimise keskuse (FDA’s Center for Biologics Evaluation and Research, CBER) direktori dr Vinay Prasadi memo, mille järgi COVID-19 vaktsiinid on kaasosalised vähemalt 10 lapse surmas, ja sellele järgnenud toidu- ja ravimiamet (FDA) teade, et amet uurib neid surmajuhtumeid.
Valdav osa usaldusest tänapäevase meditsiini vastu on ammu kadunud. Süüdi selles pole mitte mina vaid meditsiinisüsteem kus suur osa arste on ravimitööstuse müügiesindajad. Kiitma pean küll erakorralise meditsiiniabi inimesi tänu kellele olen mõnest suuremast traumast taastunud. Apteegikaupa ei ole tarbinud juba viimased 40a väheste eranditega kui palavik on tõusnud üle 42. Tunnen ennast tervena ega soovi saada mingeid vaktsiine ega muid medikamente. Vajadusel võtan rohtusid, selle sõna otseses tähenduses. Rohtusid saab metsast, põllult, aasalt, koduaiast ja mõningaid ka apteegist. Paljusid saab ka toidukaupluste maitseaineriiulist.