Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Põllumeeste protestid Euroopas: Saksamaa faktikontrolli-portaal sildistab neid põhjendamatult paremäärmuslasteks.
- Saksamaa ehitab kliimavõitluse nimel Peruusse kümnete miljonite eest rattateid.
- Teadusuuring: müokardiidijuhtumid tegid Covid-vaktsiinide kasutuselevõtu järel erakordselt järsu hüppe.
- BBC värbamispoliitika: mitte palgata inimesi, kes suhtuvad “mitmekesisusse” ja “kaasamisse” tõrjuvalt.
- Enamik Ühendriikide ülikoolidest piirab märkimisväärselt sõnavabadust.
Põllumeeste protestid Euroopas: Saksamaa faktikontrolli-portaal seob neid põhjendamatult paremäärmuslastega
Euroopa põllumehed on juba kuude kaupa protestinud ja protestid on üha laienenud. Erineva intensiivsusastmega väljaastumised, mis on kohati kujunenud ka vastasseisuks politseiga, toimuvad Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Portugalis, Itaalias, Poolas, Leedus jm. Kogunevad traktorid blokeerivad olulise tähtsusega maanteid, pealinnade tänavatele veetakse heina ning sõnnikut, põletatakse kohale veetud rehve jne. Näiteks eile Brüsselis, kus samal ajal toimus Euroopa Liidu (EL) riigijuhtide kohtumine ehk ülemkogu, süütasid protestijad Euroopa Parlamendi juures suuri lõkkeid, politsei aga pritsis inimesi veega.
Miks põllumehed protestivad? Peamiselt toimuvad protestid tootmiskulude kasvu, EL-i nn CO2-pöörde poliitika ja konkurentsitingimuste halvenemise tõttu. Paljud põllumajandustootjad ütlevad, et peavad praeguses olukorras oma tegevuse lõpetama, sest ei tule enam ots-otsaga kokku. Riigiti on ka erinevusi. Näiteks Saksamaa laialulatuslike protestide üks sütikutest oli valitsuse plaan järk-järgult loobuda põllumajandusmasinate kütuse-soodustustest – sarnane süsteem, nagu Eestis nn eridiisliga, mis maksustatud madalama aktsiisiga. Sama mure on ka näiteks Prantsusmaa ja Rumeenia põllumeestel. Kuid protestitakse ka kolmandatest riikidest, nt Ukrainast, Tšiilist, Uus-Meremaalt või Venemaalt tuleva odavama toodangu vastu, millega ei suudeta konkureerida. Lisaks plaanib EL aastaks 2030 nn süsinikunulli poole liikumise raames vähendada pestitsiidide kasutamist poole ja väetiste kasutamist viiendiku võrra, tõstes samal ajal veerandini kogutoodangust nn orgaanilist tootmist. Lisaks plaanitakse senisest suurem hulk maad, samuti kliimaeesmärkidele viidates, põllumajandustootmisest välja jätta. Kõik see tähendaks aga suurt efektiivsuse kadu, kulude tõusu ja toodangu märkimisväärset vähenemist.
Selle juures aga süüdistatakse protestijaid meedias kohati ka seotuses paremäärmuslike vaadetega. Saksamaa nn faktikontrolli-portaal Correctiv avaldas esmaspäeval loo, milles selgitas, et proteste kasutavad ära vandenõuteooriaid levitavad paremäärmuslased ja märkis samas, et igasuguseid valeväiteid levitavad ka protestide korraldajad. Sellise arusaamiseni jõudsid nad suhtlusrakenduse Telegram gruppidesse postitatud sõnumeid analüüsides. Artiklis märgitakse, et proteste toetavad ringkonnad, mis protestisid ka koroonapiirangute ja vaktsiinisunni vastu. Samas viidatakse, et toetussõnumeid tuleb ka paremäärmuslaste gruppidest ning kremlimeelsete ridadest. Eraldi on välja toodud üks protestide korraldajaid, Saksamaa farmerite aktivist Anthony Lee. Talle heidetakse ette “paremäärmuslikku” retoorikat ning kliimamuutuste eitamist. Lee “paremäärmuslus” seisneb seejuures mõningates immigratsioonivastastes sõnavõttudes. Lee näite pinnalt tehakse artiklis järeldus, et vandenõud ja valeinfo jagamine ei tule ainult paremäärmuslaste või koroona- ja võimukriitikute ringkonnast, vaid sellega tegelevad ka protestiliikumise juhid. Tähelepanuväärne on samas, et artikkel ei täpsusta, millist “valeinfot” keegi täpselt levitab.
Selles, et võimu käitumise vastu protestivaid inimesi ebameeldivate liikumiste seostatakse või sildistatakse, ei ole midagi üllatavat. Ka näiteks Kanada pealinnas Ottawas 2022. aasta alguses toimunud arutute koroonapiirangute vastaseid rahumeelseid proteste seostati seal mõnede arvatavate provokaatorite tõttu paremäärmuslastega, ehkki need seda ei olnud. Peaminister Justin Trudeau kutsus aga sellele tuginedes protestijaid vastuvõetamatute vaadetega “marginaalseks vähemuseks” ning süüdistas poliitilisi oponenente, kes portestijate suhtes mõistvamad olid, selles, et nad on samas paadis inimestega, kes lehvitavad svastikaga. Ehk võimulolijad kasutavad selliseid silte tihti suhtekorraldusliku meetodina selleks, et tõmmata ära tähelepanu protestide sisult ning kahandada nende toetust rahva seas laiemalt. Eelmise nädala uudiste ülevaates kirjutasime aga, et Kanada kohus tegi otsuse, et 2022. aasta alguse protestide jõuga laialiajamiseks hädaolukorra seaduse kasutamine Trudeau juhitava Kanada valitsuse poole ei olnud õigustatud.
Saksamaa ehitab kliimavõitluse nimel Peruusse rattateid
Samal ajal kui Saksmaa põllumehed protestivad selle tõttu, et riik soovib eelarveaukude lappimiseks põllumeeste diislisoodustuse kaotada, suunab Saksamaa valitsus kliimamuutustega võitlemise nimel maksuraha Peruu jalgrattateede ehitamisse, vahendab Remix News. Saksamaa opositsioonipoliitikud on väitnud, et Lõuna-Ameerika riigi jalgrattakultuuri parandamisse on investeeritud juba 350 miljonit eurot. Saksamaa sotsiaaldemokraadist arenguminister Svenja Schulze küll tunnistas, et Peruusse on tõepoolest suunatud märkimisväärsel hulgal vahendeid, kuid tema sõnul on senine summa siiski väiksem ehk 44 miljonit eurot.
Minister rõhutas, et Saksamaa osalemine seesugustes algatustes on ülioluline, sest maksumaksjate raha kasutamine Peruu jalgrattateede ehitamiseks aitab kliimat kaitsta. Tema sõnul usub enamik sakslasi, et riigil on kohustus globaalsete probleemide lahendamises osaleda – olgu see siis kliimapoliitika või võitlus nälja vastu. Samuti on selline abi vaesematele riikidele ministri sõnul oluline, sest see paneb majandusmigrante just Saksamaad valima. “Me vajame koostööd teiste riikidega, sealhulgas vaesemate riikidega. Sest me sõltume nende riikide toorainest. Me sõltume üha enam selliste riikide oskustöölistest,” põhjendas Schulze abi andmist.
Värske uuringu kohaselt tegi müokardiidist teavitamine Ameerika Ühendriikide vaktsiinide kõrvaltoimetest teavitamise süsteemis (Vaccine Adverse Event Reporting System – VAERS) 2021. aastal meeletu hüppe. Müokardiidi ehk südamelihasepõletiku esinemise kohta tehtud teateid edastati VAERS-i süsteemi 223 korda rohkem kui kõigi teiste vaktsiinide kohta viimase 30 aata jooksul kokku. Suhtelisel skaalal väljendatuna oli tõus lausa 2500% võrreldes ajalooliste väärtustega enne 2021. aastat.
2021. aastal võeti teatavasti massiliselt kasutusele Covid-vaktsiinid, mille puhul südamelihasepõletik on ka üheks tunnistatud kõrvalmõjuks, kuid nn ametliku jutupunktina on meedias korratud, et tegemist on harvaesineva, kerge ning mööduva probleemiga.
Tegelikult ei ole müokardiit ei kerge ega ka niisama lihtsasti mööduv ning seda näitab ka see värske uuring. Uuringu kohaselt teavitati müokardiidist Covid-vaktsiini kõrvaltoimena enamasti noorte, eelkõige meeste puhul. Enamik neist, kelle kohta teavitus esitati, vajasid erakorralist arsitabi või haiglaravi, kusjuures 92 inimest suri. Seejuures juhivad teadlased tähelepanu ka asjaolule, et selliste teavitussüsteemide puhul tuleb arvestada juhtumite alaraporteerimisega, kusjuures Covid-vaktsiinide kõrvaltoimetest teatamisest paljud arstid üldse keeldusid. Konkreetses uuringus arvestati, et juhtumeid esineb raporteeritutest 31 korda rohkem – kordaja võeti ühest varasemast uuringust. Kuna 2023. aasta 11. augusti seisuga oli VAERS-i kirja läinud 3078 vaktsineerimise järgse müokardiidi juhtumit, siis selle uuringu kohaselt võis juhtumeid Ühendriikides tegelikult olla üle 95 000.
Müokardiit oli tõenäolisem pärast teist vaktsiiniannust ning alla 30-aastastel oli uuringu kohaselt müokardiidi arenemise tõenäosus vaktsineerimise tagajärjel suurem kui 30-aastastel ja vanematel. Teadlased leidsid teisisõnu tugeva seose Covid-19 vaktsineerimise ja müokardiidi vahel, eriti lastel ja noortel täiskasvanutel.
Seejuures tasub meeles pidada, et Covid ei ole riskirühma väliselt olnud kunagi eluohtlik haigus, mis noorte ja tervete inimeste vaktsineermiskampaaniaid ning sundi kuidagi õigustanuks. Vaktsineerimise eelselt oli suremus vanuserühmas 0-19 0.0003% nakatunutest, vanuserühmas 20-29 0.003%, vanuserühmas 30-39 0.011%, vanuserühmas 40-49 0.035%, vanuserühmas 50-59 0.129% ja vanuserühmas 60-69 0.501%.
BBC woke’lik värbamispoliitika: mitte palgata inimesi, kes suhtuvad “mitmekesisusse” ja “kaasamisse” tõrjuvalt
Briti ringhäälingu BBC värbamispoliitika kohaselt ei peaks asutusse tööle võetama inimesi, kelle puhul on märgata tõrjuvat suhtumist nn mitmekesisuse ja kaasatuse teemadesse, vahendab The Telegraph.
Väljaande käsutuses on BBC värbamispoliitika dokument, mille järgi tuleb kandidaadil paluda selgitada, mida mitmekesisus ja kaasamine tema jaoks tähendab. Samuti tuleb paluda kandidaadil selgitada, kuidas inimene kandideerimisel edukaks osutumise korral mitmekesisust ja kaasamist oma ametikohal edendaks.
Mitmekesisuse ja kaasamise poliitika (Diversity, Equity and Inclusion – DEI), mida on lääne pool püütud laiaulatuslikult juurutada, tegeleb selle ideoloogia kohaselt dikrimineerimise vähendamisega. Tegelikkuses kujutab see endast aga meeskonna komplekteerimist nii, et värvatavate inimeste puhul ei ole olulised mitte tema oskused ja sobivus ametikohale, vaid rassiline, sooline ja usuline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon vms. Ehk mingisse vähemusse või väidetavalt allasurutud rühma kuulumine annab sellises olukorras alati eelise.
BBC on aga antud juhul astunud isegi sammukese edasi, sest värbamisjuhistes öeldakse otsesõnu, et kandidaadid, kes tõrjuvad ja pilkavad mitmekesisust, kaasamist ja sellega seotud teemasid, organisatsiooni ei sobi. Juhte suunatakse mitte pakkuma tööd kandidaatidele, kes näitavad üles huvipuudust enesetäiendamise suhtes mitmekesisuse ja kaasamise valdkonnas, kui neil ei ole esitada tõendeid sellealase hariduse ja teemast arusaamise kohta. Kriitikute sõnul on tulemuseks see, et BBC kollektiivis annavad tooni vasakaktivistid ning konservatiivselt meelestatud inimesi sinna enam tööle ei võeta. Ehk tegelikkuses ei pooldata mitmekesisust, vaid tööle oodatakse end maailmavaateliselt ühte äärde rivistanud inimesi.
BBC keeldus sel teemal väljaandele kommentaaride andmisest.
Enamik Ühendriikide ülikoolidest piirab märkimisväärselt sõnavabadust
Vaid 12,9% Ameerika Ühendriikide ülikoolidest ei ole kehtestanud sõnavabadust piiravaid reegleid, selgus isikuvabaduste ja väljendusvabaduse fondi (Foundation for Individual Rights and Expression – FIRE) uuringust, vahendab UnHerd. Fond analüüsis kokku 489 Ameerika ülikooli sõnavabadust puudutavaid reegleid või eeskirju ning tuvastas, et tervelt 85% uuritud ülikoolide puhul olid need olemas. Kui kahel kolmandikul ülikoolidest oli sõnavabaduse piiramise regulatsioon fondi hinnangul ebamäärane, siis viiendikul uuritud ülikoolides kehtib poliitika, mis piirab sõnavabadust selgelt ja oluliselt. Mitte üldse ei luba sõnavabadust aga kaheksa kooli. Seega puudusid sõnavabaduse piirangud vaid 63 ülikoolis 489-st.
Tegemist on analüüsiga, mis kajastab kirjapandud reegleid ega võta arvesse muid meetmeid, mida koolid võivad sõnavabaduse piiramiseks rakendada. Enamik kirjalikest reeglitest on suunatud kiusamise, ahistamise ja eelarvamuste vastu võitlemisele. Samuti soovitakse põhjenduste kohaselt edendada viisakust ning hoida kontrolli all proteste ja meeleavaldusi. Koolid piiravad ka õpilaste sõnavõtte sotsiaalmeedias ja jälgivad ülikoolilinnakus levitatavate materjalide sisu.
Piirangud kehtivad nii professoritele kui üliõpilastele. Ühest varasemast FIRE uuringust selgus näiteks, et aastatel 2020-2022 on õppejõudude arv, kelle suhtes ülikoolid on sõnakasutuse suhtes teinud karistusotsuseid, peaaegu sama suur kui varasema 20 aasta jooksul kokku – vastavalt 509 ja 571.
