Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Suurbritannia parlamendis arutati liigsurmade üle.
- Uuring: neli ameeriklast 10-st ei usalda massimeediat.
- Põhja-Iirimaa perearst sai vaktsiinikahjudest rääkimise tõttu tegutsemiskeelu, nüüd seda pikendati.
- Ühendkuningriigi gaasivõrgu operaatori juht: vajame gaasi või oleme elektrita.
- Ühendriikide senat hääletas ühistranspordis maskikohustuse keelamise poolt.
Suurbritannia parlamendis arutati liigsurmade üle
Kui koroonakriisi ajal olid liigsurmad püsivalt avalikkuse tähelepanu keskmes, siis tõsiasi on, et erinevates riikides on suremus kõrge ka nüüd, ent suurt arutelu see enam ei tekita. Eelmisel reedel tõstatas Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja liige Andrew Bridgen selle küsimuse oma riigi parlamendis. “Alates 2021. aasta juulist on meil olnud rohkem ülemääraseid surmajuhtumeid kui kogu 2020. aasta jooksul. Erinevalt pandeemia ajast ei ole need surmajuhtumid ebaproportsionaalselt vanade inimeste seas. Teisisõnu, ülemäärane suremus on inimeste seas, kes on parimas elueas, kuid keegi ei näi sellest hoolivat,” alustas ta oma sõnavõttu.
Bridgen tõi välja, et Suurbritannias oli alla 65-aastaste seas enne suuremat vaktsineerimist ehk alates aprillist 2020 kuni 2021. aasta märtsi lõpuni veidi üle 14 000 ülemäärase surmajuhtumi. “Sellest ajast alates on aga olnud üle 21 000 liigse surmajuhtumi, jättes arvestamata nende registreerimisega hilinemise probleemi, ja enamik surmajuhtumitest – 58% neist – ei olnud tingitud Covid-st,” ütles ta.
Tegelikult tõusis 2020. aastaga võrreldes Suurbritannias liigsuremus ka kõige eakamate seas. Bridgeni sõnul oli 85-aastaste ja vanemate seas 12 kuu jooksul alates 2020. aasta juulist 8000 liigsurma ehk 4% oodatavast tasemest rohkem. 12 kuu jooksul, mis algas 2022. aasta juulis, oli selles vanuserühmas aga juba 18 000 liigsurma ehk üle 9% rohkem, kui oodatav tase.
Bridgen tõi välja, et 2020. aastal esines liigsuremust vanemates vanuserühmades ja nooremates oli suremus oodatust väiksem. Alates 2022. aastast on see aga tema sõnul vastupidi – alla 50-aastaste seas on liigsuremus 9%, üle 75-aastaste seas aga 5%.
Bridgen seostas liigsuremust otseselt Covid-vaktsiinidega. “Hollandi, Saksamaa ja kogu maailma kohta käivad uuringud näitavad, et pärast vaktsineerimise algust oli kõrgeim suremus enim vaktsineeritud piirkondades,” märkis Bridgen. Ta tõi välja ka kiirabi väljakutsete statistika Suurbritannias. “Kuni vaktsiini kasutuselevõtmiseni oli eluohtlike hädaolukordade tõttu tehtud kiirabi väljakutsete arv pidevalt 2000 päevas. Seejärel kasvasid need 2 500-ni päevas ja alates sellest ajast on sellised väljakutsed jäänud samale tasemele,” ütles ta. “Seega peame küsima: millesse inimesed surevad? Alates 2022. aastast on isheemilise südamehaigusega seotud surmajuhtumite arv suurenenud 11% ja südamepuudulikkuse surmajuhtumite arv 16%,” lisas Bridgen. Et Covid-vaktsiinide ebasoovitavaks võimalikuks kõrvaltoimeks onsüdameprobleemid, tunnistavad ka vaktsiinide tootjad, ehkki väidavad, et need on harvaesinevad.
Valitsust parlamendis esindanud terviseministri asetäitja Maria Caulfield kinnitas oma vastuses, et liigsuremus on riigis tõepoolest kõrge, kuid esitatud järeldustega, mis vaktsiini puudutavad, ta ei nõustu. “Liigsuremuse suurenemisele on kaasa aidanud mitmed tegurid, sealhulgas lai gripiviiruse levik eelmisel aastal, jätkuvad probleemid seoses Covid-19-ga, A-rühma streptokoki-puhang ja sellised haigused nagu südamehaigused, mida ta puudutas, diabeet ja vähk,” ütles Caulfield ja lisas, et liigsuremus on seotud ka Covid-pandeemia ajal viiruse leviku takistamiseks kasutatud nn lukustamispoliitikaga, kuna inimesed ei saanud toona arsti juurde ja sellel on nüüd tagajärjed.
Bridgen on ka varem vaktsiinide ja nende ohutuse teemal Briti parlamendis sõna võtnud. Nagu kõigil varasematel kordadel, esines ta ka seekord pea tühjale saalile – teised saadikud kas ei tunne huvi või lihtsalt boikoteerivad sellist teematõstatust. Siiski on sellised sõnavõtud olulised, kuivõrd need lähevad sel juhul kirja ametlikku protokolli ja seda kui parlamendis toimunud arutelu saab vabamalt ka näiteks sotsiaalmeedias jagada, kartmata selle kustutamist.
Muu hulgas kannab parlamendi-arutelusid üle ka BBC parlamendi kanal. Selle arutelu ülekande ajal otsustas BBC aga käituda täiesti ebatavaliselt. Nimelt kuvati Bridgeni sõnavõtu ajal ekraanile erinevaid vaktsiine puudutavaid sõnumeid ja kommentaare. Näiteks: “riiklik terviseteenistus (National Health Service – NHS) kinnitab, et Covid-19 vaktsiinid, mida Ühendkuningriigis kasutatakse, on ohutud ja annavad parima kaitse raske haigestumise vastu.” Samuti: “NHS ütleb, et leetrite ja mumpsi esinemissagedus Inglismaal suureneb, kuna MMR-vaktsiini saanud laste arv on vähenenud.”
Veel üks näide: “NHSi ametlikes juhistes on öeldud, et riiklikult manustatavad vaktsiinid on ohutud ja sageli rahvatervise seisukohalt olulised.”
See on erakordne, sest BBC ei ole kunagi varem nii käitunud. Samas liigsuremust ei eita kuidagi ka BBC – aasta alguses kirjutasid nad, et 2022. aasta oli liigsurmade poolest 50 aasta halvim. Sel nädalal avaldatud Šotimaa statistika kohta, mis puudutas eelmise talve (2022-2023) suremust, märkis BBC, et tegemist on 30 aasta halvima olukorraga.
Uuring: neli ameeriklast 10st ei usalda massimeediat
Uuringufirma Gallup värske küsitluse kohaselt ütleb vaid 32% ameeriklastest, et usaldab massimeediat ja usub, et seal kajastatakse uudiseid täielikult, õiglaselt ja täpselt. Seejuures selle 32% sisse mahuvad nii need, kes ütlesid, et usaldavad uudismeediat täielikult kui need, kelle sõnul on usaldus piisav. Gallup avaldab, et selles valdkonnas nende poolt läbiviidud küsitluste ajaloos on tegemist seni madalaima näitajaga. Seejuures võib eelnevate aastatega võrreldes märgata ka langevat trendi, sest 2021. aastal oli usaldus 36% ja 2022. aastal 34% peal.
29% vastanutest ütles, et ei usalda eriti massimeediat, samas kui neid, kes mitte üldse ei usalda, oli uuringu kohaselt rekordiliselt palju – lausa 39%. Võrreldes 2016. aastaga on see näitaja lausa 12 protsendipunkti kõrgem.
Gallup viib sarnaseid küsitlusi läbi alates 1972. aastast ja on seda iga-aastaselt teinud alates 1997. aastast.
Põhja-Iirimaa perearst sai vaktsiinikahjudest rääkimise tõttu tegutsemiskeelu, nüüd seda pikendati
2021. aasta septembris määras Ühendkuningriigi arstide vastu tõstatatud kaebusi arutav nn kohus (Medical Practitioners’ Tribunal Service) Põhja-Iirimaa Londonderry perearst Dr. Anne McCloskey’le 18-kuulise tegutsemiskeelu. 40-aastase arstikarjääriga McCloskey võttis 2021. aasta augustis sotsiaalmeedias avaldatud videos sõna noorte vaktsineerimise teemal, öeldes mh, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et Covid-vaktsiin on noortele ohutu. Ta märkis, et tema jaoks on häiriv nende noorte inimeste arv, kes on selle litsentseerimata ja heakskiitmata vaktsiini tõttu kahju saanud. Ta lisas, et paljusid noori sunniti, kiusati ja püüti ära osta, et nad end vaktsineeriks.
Hoolimata sellest, et arsti väited on iseenesest korrektsed, määrati talle toona karistus ja mis veel kummalisem – nüüd pikendati seda veel poole aasta võrra. Manchesteris asuv arstide kohus märkis, et McCloskey tegevus arstina jäi allapoole arstilt oodatavaid standardeid ja kujutas endast tõsist väärkäitumist. Kohtukosseisu esimees Becky Miller ütles, et McCloskey poolt 2021. aasta kommentaarid langesid aega, mil üldsus oli Covid-19 pandeemiat arvestades haavatav ja tema sõnumid põhjustasid avalikkuses ärevust. Samas märkis arstide kohus, et McCloskey suhtes ei ole varem tema 40-aastase tööstaaži ajal ühtegi kaebust olnud. McCloskey ise istungil ei osalenud. Suvel kohtus oma tegutsemiskeelu vaidlustamise arutelul märkis ta, et 20 000 inimest on andnud allkirja petitsioonile, mis nõuab tema tegutsemiskeelu tühistamist ehk tesisõnu kiusamise lõpetamist.
Ühendkuningriigi gaasivõrgu operaatori juht: vajame gaasi või oleme elektrita
Ühendkuningriigi gaasivõrku opereeriva ettevõtte National Gas juht Jon Butterworth ütleb, et kasvav tuule- ja päikeseenergia osakaal mitte ei vähenda sõltuvust gaasist, vaid järgnevatel aastakümnetel hoopis suurendab seda, vahendab The Telegraph. “2022. aastal ei puhunud tuul 262 päeva jooksul piisavalt või üldse mitte. Ja neil 262 päeval oleks meil olnud jooksev elektrikatkestus või täielik elektrikatkestus kogu Ühendkuningriigis, kui gaasi ei oleks olnud,” selgitas ta. Butterworth usub, et Suurbritannia vajab gaasi veel ka 2040. aastal, et hoida püsivat elektrivarustust. “Tegelikult arvan, et me hakkame rohkem gaasi liigutama, kuid me liigutame gaasi pigem elektrijaamadesse, et toota elektrit, mitte kodudesse,” ütles ta.
Praegu hoiab gaasi abil kodusid soojas 86% Inglismaa majapidamistest. Nn kliimanulli poole liikumisel on valitsuse üks eesmärke gaasitarbimist vähendada ja nii soovitatakse kodudel üle minna õhksoojuspumpadele. Eelmisel nädalal ütles valitsust nõustava riikliku infrastruktuurikomisjoni (The National Infrastructure Commission) juht John Armitt, et õhksoojuspumpadele ülemineku hoogustamiseks ja nn kliimaeesmärkide püüdmiseks tuleks alustada gaasivõrgu sulgemist – see maksaks umbes 70 miljardit naelsterlingit (80.5 miljardit eurot).
Kuid soojuspumbad vajavad elektrit ja seda ka tuulevaikseltel päevadel. Ehk Butterworth näeb ette aega, mil miljonid “rohelised” soojuspumbad töötavad, ent vajavad selleks gaasielektrijaamades toodetud mitte-rohelist elektrienergiat. “See on tegelikult palju vähem tõhus kui gaasi põletamine oma majas. Kodused gaasikatlad on umbes 90protsendilise tõhususega, kuid parim elektrijaam on umbes 50protsendilise tõhususega,” ütles ta ja lisas, et gaasisõltuvusest vabanemine Ühendkuningriigis osutub raskemaks, kui paljud arvavad.
Samas Ühendkuningriigi praegune valitsus näib vajadust gaasi järele mõistvat. Augusti alguses andis peaminister Rishi Sunak heakskiidu sadadele uutele lubadele Põhjamere maardlatest nafta ja gaasi tootmiseks. Põhjenduseks oligi asjaolu, et gaasi on riigis vaja. “Alternatiiviks on energia transportimine siia poole maailma tagant, millega kaasnevad kolm või neli korda suuremad süsinikdioksiidi heitkogused.” märkis Sunak.
Ühendriikide senat hääletas ühistranspordis maskikohustuse keelamise poolt
Ameerika Ühendriikide senat kiitis kolmapäeval eelarvearutelude raames heaks ettepaneku, mille kohaselt ei saa transpordiministeerium (Department of Transportation) kehtestada ühistranspordis maskikohustust, kirjutab The Epoch Times. Maskikohustuse kehtestamise keeld puudutab lennufiramasid, ronge, busse ja kõiki teisi ühistranspordiliike, mida föderaaleelarvest finantseeritakse ja kehtib eelarveaasta lõpuni ehk järgmised 11 kuud.
Vabariiklasest Ohio osariigi senaatori J.D. Vance’i esitatud muudatusettepanek võeti vastu häältega 59-38, mis näitab, et selle poolt hääletasid vabariiklaste kõrval ka paljud demokraadid. Vance ütles, et maskikohustus põhjustas inimestele palju probleeme. “See tekitas probleeme meie lastele. See põhjustas koolilaste arenguhäireid. See põhjustas palju vaenu ja lõhestamist meie ühises Ameerika perekonnas. Kui inimesed tahavad kanda maske, siis loomulikult peaksid nad seda saama. Aga kui inimesed ei taha lennukis või mujal ühistranspordis maske kanda, peaks neil olema ka see võimalus,” ütles ta.
