Uudised maailmast: Covid-tsensuur Facebookis, inimtekkelised metsapõlengud ja Pfizeri koroona-rahatrükk

Lisaks: "keskkonnale hea" naftapuurimine ja ÜRO kliimajuht kliimapaanika õhutamisest.

iphone on brown wooden table

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Facebooki failid: firma sisedokumendid näitavad taas Ühendriikide valitsuse tsensuuri teostamist sotsiaalmeedias
  • Kui paljud Itaaliat ja Kreekat laastanud metsapõlengud olid süütajate kätetöö?
  • Suurbritannia peaminister uutest nafta ja gaasi puurimislubadest: see on kliimale hea
  • Pfizeri müügitulu kukkus enam kui poole võrra: kunstlik koroonakäive seda enam ei paisuta
  • ÜRO kliimapaneeli uus juht: paanika õhutamine ei aita kliimamuutusega toime tulla

Sisedokumendid näitavad: Facebook tegutses Valge Maja nõudel Covid-tsensuuri kehtestajana

Ameerika Ühendriikide kongressi alamkoja õiguskomisjoni esimees Jim Jordan on nädala jooksul mitmes osas avaldanud dokumente ja kirjavahetust selle kohta, kuidas Mark Zuckerbergi ettevõttele Meta kuuluvad Facebook ja Instagram Valge Maja survel Covid-teemadel tsensuuri rakendasid.

Seda tehti nn väärinfoga võitlemise sildi all, kuid tegelikkuses survestati platvorme kustutama täiesti tõeseid postitusi ja isegi naljapilte. Samuti piirati ametnike poolt ebasobivaks kuulutatud postituste levikut.

Jordani sõnul selgub komisjoni poolt välja nõutud materjalidest, et sotsiaalmeedia platvormid tsenseerisid postitusi ja muutsid sisu modereerimise reegleid presidendi administratsiooni survel. Kusjuures suurt survet valitsuse poolt kirjeldasid ettevõtte töötajad ka ise omavahelises kirjavahetuses – 2021. aasta aprillis juhtis üks töötaja sellele kirja teel ka Zuckerbergi ning ettevõtte tegevjuhi Sheryl Sandbergi tähelepanu. 2021. aasta aprillis kirjeldati aga, kuidas üks president Joe Bideni vanemnõunik on kuri, et platvorm üht konkreetset postitust ei eemaldanud. Tegemist oli meemiga, mis pilas survet vaktsineerida.

Ametnikud soovisid naljapildi eemaldamist Facebookist.

Suhtlusest selgub ka, et sugugi mitte kõik Facebooki töötajad ei olnud sellisest postituste tsenseerimisest vaimustuses, pidades seda sõnavabaduse rikkumiseks, ent ettevõte allus siiski valitsuse survele. Näiteks piirasid nad ka Bideni adminsitratsioonile vastumeelse saatejuhi Tucker Carslon’i video levikut 50%, ehkki postitus ühtki nende reeglit ei rikkunud. Juulis 2021 survestas Biden sotsilaameediat ka avalikult, öeldes, et platvormidel, nagu Facebook, levib vaktsiinide kohta “väärinfo” ja selle tõttu “nad tapavad inimesi”. Sama aasta augusti alguses teatas Facebook, et karmistab oma reegleid – seda tehti valitsuse otsese surve tõttu. Samasugust tsenseerimist nõudsid ettevõtet survestades ka teised ametkonnad – taheti vaktsiinide kõrvlamõjudest rääkiva tõese informatsiooni eemaldamist, mille peale ettevõte ka vähemalt osaliselt tegutses postitusi märgistades ja nende levikut piirates.

Ametnikud nõudsid tõeste vaktsiinikahjudest rääkivate postituste eemladamist ja ettevõte tuli nõudmistele vähemalt osaliselt vastu.

See kõik ei ole tegelikult üllatav, sest dokumendid kinnitavad juba varem avalikult teada olevat informatsiooni. Ka Zuckerberg on varem tunnistanud ja kahetsenud, et valitsuse survel eemaldasid nad pandeemia ajal oma platvormilt sisu, mis tegelikult tõele vastas. Sellest kahetsusest hoolimata tsensuur Covid-teemadel jätkub – platvorm eemaldas hiljuti ka ühe Vabaduste Portaali video, milles seati kahtluse alla väide, et Covid-vaktsiinid on ohutud.

Samamoodi survestati Facebooki kõrval ka teisi platvorme erinevatel teemadel tsensuuri rakendama ja seda nad ka tegid – Twitterist oleme kirjutanud siin.

Olukord sõnavabaduse allasurumisega on sedavõrd sant, et Ühendriikide föderaalkohtunik Terry A. Doughty tegi juuli alguses ettekirjutuse, millega keelas valitsusametnikel sotsiaalmeedia platvormidega suhtlemise. Ettekirjutuse juurde käivas selgituses kirjutas ta, et näib, justkui “Ameerika Ühendriikide valitsus olevat võtnud endale orwelliliku “tõeministeeriumi” sarnase rolli”.

Toeta

Kas metsapõlengute taga on kliimamuutus või hoopis inimkäed?

Metsa- ja maastikupõlengud on Lõuna-Euroopas, eelkõige Kreekas ja Lõuna-Itaalias, suviti väga tõsine probleem. Suurtele tulekahjudele kui ühele tõestusele katastroofilisest kliimaolukorrast viitas ka ÜRO peasekretär António Guterres, kui rääkis hiljuti, et oleme inimeste süül oma planeedi kliimaga jõudnud soojenemise ajastust keemise omasse.

Põlengutega seoses on esiplaanil see, et neid soosib kliimamuutusest tulenev soojem ilm ja põud. Mõistagi mõjutab palav ilm ja kuivus nii põlengute ulatust kui raskendab kustutustöid, kuid see ei räägi eriti midagi põlengute algse põhjustaja kohta. Märksa rohkem räägib sellest näiteks Itaalia politsei poolt eelmisel nädalal avaldatud droonivideo, kus näeme meest, kes Calabria maakonnas sihilikult suure tulekahju süütab.

Itaalia politsei pidas süütaja kinni.

Kohalik politsei pidas mehe kinni ja usub, et tegemist on ühega sealsetest sarisüütajatest.

Sellised kurjategijad pole Itaalias midagi ainulaadset. Ka eelmisel aastal tabati Calabrias 22 süütajat ja põllumajandusühenduse Coldiretti hinnangul on vähemalt 60% juhtumite puhul tulekahju põhjustajaks inimkäsi.

Näiteks 2021. aastast pärinevas videos näeme süütajat Itaalias Napoli lähedal.

Kas selle 47-aastase mehe püüdis politsei kinni ja teda ähvardab 10-aastane vanglakaristus.

2021. aastal vahistas Itaalia politsei ka kaks Sitsiilia lambakarjust, kes maastikupõlenguid süüdates oma loomade karjamaad laiendasid.

2017. aastast pärineb aga juhtum, kus Sitsiilia tuletõrjujad ise tulekahjusid süütasid, et siis nende kutsutamisega lisaraha teenida. Nad olid seda skeemi kasutanud juba vähemalt 2013. aastast.

Täpselt sarnased süütamise kahtlused on üleval ka Kreekas, kus valitsuse hinnangul on enamik tulekahjusid inimkäe põhjustatud – kas siis hooletusest või pahatahtlikkusest.

Et olukorraga toime tulla, plaanib Kreeka valitsus tõsta süütamise eest ette nähtud karistusmäärasid. Tõenäoliselt võib tahtlik süütamine tulevikus kaasa tuua kuni 50 000 euro suuruse rahatrahvi ja kuni 10-aastase vanglakaristuse.

Kreekas on tänavu metsa- ja maastikupõlenguid olnud umbes 500 ruutkilomeetri suurusel alal, mida on kaks korda rohkem kui mullu. Kurb tõsiasi on aga see, et ulatuslike põlengutega peavad kreeklased võitlema igal aastal ja tänavune pole sugugi lähiajaloo suurim katastroof. Näiteks 2007. aasta suvel põlesid Kreekas mets ja maastik kokku 2700-l ruutkilomeetril.

Suurbritannia peaminister uute nafta ja gaasi puurimislubadest: see on kliimale hea

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak andis sel nädalal heakskiidu sadadele uutele lubadele Põhjamere maardlatest nafta ja gaasi tootmiseks, vahendab The Telegraph. Uute lubade andmine on Suurbritannias vaidlusi tekitav teema ja näiteks leiboristid tahavad järgmiste valimiste võidu korral keelata kõik uued nafta- ja gaasiprojektid, et teha Suurbritanniast nn puhta energia suurvõim.

Naftaplatvorm Põhjameres. Foto: Wikimedia Commons/Markus Trienke.

Sunak märkis aga, et leiboristide plaan oleks halb nii riigi majandusele kui energiajulgeolekule ning paneks Ühendkuningriigi sõltuma riiki sisseostetavatest energiakandjatest. Lisaks on lähedasem tootmine tema sõnul keskkonna ja kliima vaatest hea. “Alternatiiviks on energia transportimine siia poole maailma tagant, millega kaasnevad kolm või neli korda suuremad süsinikdioksiidi heitkogused.” märkis ta.

Sunak lisas, et kava on kooskõlas Ühendkuningriigi eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, kuivõrd prognooside kohaselt katavad ka siis neljandiku Suurbritannia energiavajadusest endiselt nafta ja gaas.

Toeta

Pfizeri koroona-rahatrükk sai läbi

Ravimifirma Pfizer avaldas teisipäeval teise kvartali tulemused, mille kohaselt on ettevõtte käive langenud aastataguse ajaga võrreldes 54% ehk 12.73 miljardi dollarini. Suur käibe langus tuleneb sellest, et Pfizeri koroonadroogide müük – vaktsiin Comirnaty ja ravim Paxlovid – on sisuliselt ära kukkunud. Vaktsiini müüdi kolme kuu jooksul 1.49 miljardi eest, mida on aastatagusega võrreldes 83% vähem. Ravimit Paxlovid müüdi 143 miljoni dollari eest – kukkumine 98%.

Ettevõtte finantstulemused on heaks näiteks sellest, millises mahus maksumaksja raha kogu maailmast ravimifirmade arvele kanti ja millised on müügitulemused siis, kui selline valitsuste poolt kunstlikult üles paisutatud nõudlus ära kukub. Pfizeri 2022. aasta käive ületas näiteks 100 miljardit dollarit. Ravimifirmade raha teemal oleme lähemalt kirjutanud siin.

Ravimifirma Pfizer käive ja kasum 2019-2022 miljardites dollarites. Allikas: majandusaasta aruanded.

Samal ajal pole ostetud vaktsiinidega enam midagi teha, kuna keegi neid ei soovi. Näiteks Saksamaal on sel aastal ära visanud 83 miljonit vaktsiinidoosi maksumusega 1.6 miljardit eurot. Äraviskamist ootab veel 120 miljonit doosi.

Ka Eesti on sel aastal maha kandnud 728 000 doosi.

Mais leppis Euroopa Liit (EL) Pfizeri ning nende vaktsiinipartner BioNTech’ga kokku, et ravimifirmad ei tarni nii palju vaktsiine kui esialgsetes lepingutes ette nähti – 900 miljonit doosi, millest umbes pooled on kohale toimetatud. Iga tühistatud doosi eest peavad ELi riigid maksma aga eraldi tasu, mille suurust ei avaldatud.

Toeta

ÜRO kliimapaneeli uus juht: paanika õhutamine ei aita kliimamuutusega toime tulla

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli uue juhi (The Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC) Jim Skea sõnul ei ole sellest midagi abi, kui me räägime, et temperatuuri 1.5 kraadi suurune tõus võrreldes eelindustriaalse ajaga on inimkonnale eksistentsiaalseks ohuks, vahendab DW. Väljaandele Der Spiegel antud intervjuus hoiatas Skea kliimaeesmärgi liigse rõhutamise eest. Tema sõnul ei tohiks meid tabada meeleheide ja šokiseisund, kui planeedi keskmine temperatuur tõepoolest nii palju tõuseb. Saksa uudisteagentuurile DPA antud intervjuus laiendas ta oma mõtet. “Kui edastada pidevalt sõnumit, et me kõik oleme väljasuremisele määratud, siis halvab see inimesi ja takistab neil astumast vajalikke samme, et kliimamuutustega toime tulla,” ütles ta. Tema sõnul ei saa maailm sellega otsa, kui temperatuur tõuseb rohkem kui 1.5 kraadi, küll aga saab see olema ohtlikum maailm.  

Briti akadeemik James Ferguson Skea. Foto: Wikimedia Commons.

Skea on Londoni Imperial College’i jätkusuutliku energeetika professor, kes läbi aastakümnete osalenud ka erinevates kliima- ja energiapoliitika kujundamise töögruppides ning olnu pikalt seotud ka IPCC-ga. Selle juhiks sai ta tänavu juulis.

ÜRO praegusel hinnangul ületame me 1.5 kraadi piiri temperatuuri tõusus kümne aasta jooksul.

Vabaduste portaal on loodud ja toetatud inimeste poolt nagu Sina.
Liitu vabadused.ee toetajatega
Toetan
Telli järgmine artikkel oma e-posti aadressile

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare